Suur osa elatisraha võlgnikke varjab oma sissetulekuid piiri taga

Läti piiripunkt Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Viimase kuue aasta jooksul on kohtutäiturite abil rahuldatud vaid iga neljas elatisnõue. Kasinad numbrid on tingitud nii võlgnike majanduslikust kehvast seisust kui võlgnike väga osavast menetlusest kõrvalehoidmisest.

«Inimesed ja eriti võlgnikud on väga leidlikud. Suur osa elatise mittemaksjatest püüab varjata oma sissetulekuid töötades väljaspool Eestit, teades, et Eesti täituritel on võimalik teostada kinnipidamisi palgast üksnes Eestis tegutseva tööandja käest,» ütles Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

«Niimoodi suunduvad eesti mehed tööle Soome, Rootsi või mujale Euroopa Liitu. Eestisse jäävad tal ainult võlad, konto ja ametlik sissetulek on aga välismaal, mida võib täiesti takistamatult kasutada.»

Võlgnikud on konto arestimisest üritanud pääseda ka Eestis uut pangakontot avades, paraku sellest aga ei piisa ning vastne konto saab ka kohe arestitud. Samas, kui avada konto näiteks Lätis, on siinsed kohtutäiturid jõuetud.

2006. aastal võtsid kohtutäiturid menetlusse kokku 1171 elatisnõuet ning rahuldamisega lõppes neist kõigest 39 ehk 3 protsenti nõuetest.

Võrreldes selle näitajaga paranes järgnevate aastate jooksul elatisnõuete sissenõudmise tulemuslikkus märgatavalt, ulatudes näiteks 2008. aastal 24 protsendini ja 2010. aastal isegi 43 protsendini. Mullu langes vastav näitaja 35 protsendini. Viimase kuue aasta kokkuvõttes on leidnud positiivse lahenduse keskmiselt 24 protsenti elatisnõuetest.

Viimastel aastatel on samuti suurenenud kohtutäiturite menetlusse jõudvate elatisnõuete hulk. Kui viis aastat tagasi oli neid aasta peale kokku 1171, siis 2009. ning 2010. aastal on täituriteni jõudnud üle 1800 elatisnõude aastas. Eelmisel aastal seevastu võeti menetlusse 1565 elatisnõuet.