Valitsus otsustas siduda Euroopa Liidu taasterahastuse eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega riigikogus: kui parlament eelnõu tagasi lükkab, astub ka valitsus tagasi.
Valitsus seob Euroopa taasteraha vastuvõtmise enda usaldushääletusega (13)
Valitsus kiitis täna heaks siduda Euroopa taasteraha eelnõu enda usaldushääletusega järgmise nädala esmaspäeval, mil toimub eelnõu teine lugemine ja lõpphääletus. Ühtlasi tegi valitsus ka riigikogu esimehele ettepaneku kavandada see 10. mai istungile.
22. aprillil kirjutas Postimees, et EKRE fraktsioon blokkis parlamendis Eestile umbes miljard eurot toova taasterahastu heakskiitmise, esitades sinna ligikaudu 700 tühja muudatusettepanekut.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE) ütles toona Postimehele, et EKRE tehtud muudatusettepanekud ei ole sisulised.
«Jah, tegemist on obstruktsiooniga. Ma praegu vaatan, et siin on burka kandmise keelustamine ja terve rida selle kohta, et otsus on põhiseadusega vastuolus,» märkis Sikkut.
Mis on Euroopa Liidu taasterahastu?
Taasterahastu «NextGenerationEU» on Euroopa Liidu peamine vahend pandeemiale reageerimiseks. Seda rahastatakse kapitaliturgudelt võetavate laenudega. Taasterahastuga toetatakse majanduse taastamist, viiakse ellu rohe- ja digipööret ning suurendatakse majanduse vastupidavust.
Rahandusministeerium esitas märtsis Euroopa Komisjonile esialgse, üle miljardi euro suuruse plaani taasterahastu kasutamiseks.
Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Muu hulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada üle 24 miljoni euro, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit eurot ja innovaatiliste rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.
Kui suure rahastuse Eesti saab, selgub 2022. aasta juuni lõpus, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu.