/nginx/o/2021/05/06/13763546t1h295b.jpg)
Oleme kõik olnud suvel kontorites, kus kliimaseade töötab täie võimsusega. Naised on kampsunites ja neil on ikkagi külm, mehed aga istuvad lühikeste pükste ja T-särkide väel. See olukord näitab, et meeste ja naiste mugavustemperatuurid on erinevad ja aastaid kehtinud kontorite termostaatide «ideaalnäidud» ei arvesta naiste eripäraga.
Teadusajakirjas Nature Climate Change kirjeldatud uurimuses väidetakse, et enamikus kontorihoonetes on ruumitemperatuurid määratud meeste järgi ja neid kriteeriume muudeti viimati aastakümneid tagasi.
Konditsioneeride ja keskküttesüsteemide ideaalne standard töötati välja 1960. aastatel. Selle aluseks on Fangeri Thermal Comforti mudel, mille analüüsi etaloniks valiti 69 kg kaaluv 40-aastane mees.
«Vähe sellest, et naiste temperatuuri vajadust ei võetud arvesse – ka meeste keskmine kaal on alates kuuekümnendatest kõvasti muutunud. Vaevalt saab enam pidada «keskmiseks näitajaks» 40-aastast meest, kes kaalub 69 kg. Keskmine kaal meestel on muutunud ja koos sellega on muutunud ka ainevahetus ja soojusvajadus,» märkis VELUX Baltikumi juht Dimitrijs Astašonoks.
/nginx/o/2021/05/06/13763530t1h4cf6.jpg)
1960. aastatel läbi viidud analüüsi tulemusena koostati statistika, mille tol ajal avaldas Ameerika kütte-, jahutus- ja konditsioneerimisühing. See arvutab välja ümbritseva õhu temperatuuri, kiiruse, soojuskiirguse ja muud tegurid 40-aastase mehe ainevahetuse ja riiete valiku suhtes. Tulemuseks saadi termostaadi näit, mis olevat ideaalne keskmise inimese jaoks.
Siin on üks oluline «aga». 1960ndatel olid kontoritöötajad valdavas enamuses mehed, kuid tänapäeval pole see kaugeltki nii ja kontoritemperatuuri arvutamiseks kasutatav ainevahetuse kiirus ei pruugi enam vett pidada. Tegelikult on meeste ja naiste ainevahetuse kiirus küllaltki erinev – dr Kingma ja tema kolleeg van Marken Lichtenbelt selgitasid, et kehtiv mudel võib naiste puhkeseisundis tekkivat soojatootmist üle hinnata isegi 35 protsendi võrra.
Seega, kui kontorid vähendaksid konditsioneeri kasutamist, mis sobiks naistele paremini, tuleks kontori temperatuuri tõsta keskmiselt 2 kuni 3 kraadi võrra.
Dr Kingma koos kolleegidega viis läbi täiendava uuringu, millest selgus, et naised eelistavad kontorites umbes 24 °C ruumitemperatuuri, samas meeste jaoks on mugavam umbes 21 °C. Seega, kui kontorid vähendaksid konditsioneeri kasutamist, mis sobiks naistele paremini, tuleks kontori temperatuuri tõsta keskmiselt 2 kuni 3 kraadi võrra. «Mehed võiksid alati riietuda kergematesse riietesse, kui neil läheb liiga palavaks, ja vajadusel veidi tuba tuulutada. Tööandja jaoks langevad konditsioneeri mahakeeramisega nii süsinikujalajälg kui ka kontori energiaarved,» ütles Astašonoks.
Ka ühest hilisemast uuringust selgub, et jahedus häirib naiste töövõimet ning sellepärast oleks soovitatav kontoris, kus töötavad nii mehed kui ka naised, toatemperatuuri mõnevõrra tõsta. Uuringust selgus, et naistöötajatele sobivad soojemad tingimused paremini: kui ruumis tõsteti temperatuuri paari kraadi võrra, paranesid naiste tulemused matemaatiliste ja keeleliste ülesannete lahendamisel oluliselt.
Meestega olid lood vastupidi – nende tulemused paranesid temperatuuri langusega. Naiste töövõime tõus vastavalt kõrgemale temperatuurile oli aga oluliselt suurem ja täpsemini hinnatav kui vastav meeste tööjõudluse langus soojas ruumis.
«Kokkupõrketesti mannekeenid ja sõjalennukite kabiinid olid ka omal ajal loodud vaid mehi silmas pidades, kuid nüüd neid tehakse ümber – võttes arvesse ka naise organismi eripära. Temperatuurid töökohal peavad olema järgmised verstapostid naiste võrdõiguslikkuse suunas. Küsimus ei ole vaid naiskolleegide mugavuses töökohal – lõppkokkuvõttes aitab kõigi töötajate soojusvajaduse arvestamine täpsemalt prognoosida energiatarbimist ja reaalselt säästa energiat ja sellele kuluvat raha,» lisas Astašonoks.
• töödel, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust, 20–25 °C;
• töödel, mida tehakse istudes või seistes ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, 19–24 °C;
• töödel, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust, 17–23 °C;
• töödel, mida tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus, 16–22 °C;
• töödel, mis on seotud pideva liikumisega, suuremate (üle 10 kg) raskuste teisaldamise ja kandmisega ning mis nõuavad suurt füüsilist pingutust, 15–20 °C.
Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb sobiva sisekliima määramisel arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)