/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/13/11652723t1h95e7.jpg)
Teisipäevasel istungil arutas riigi eelarvestrateegiat riigikogu rahanduskomisjoni, mille esimees Erki Savisaar Keskerakonnast leidis, et liigne kärpimine tekitab ebavõrdsust.
Rahanduskomisjoni esimees: liigne kärpimine tekitab ebavõrdsust
Savisaar ütles, et riigieelarvestrateegia on põhjustanud elava arutelu seoses valitsuse sooviga rakendada kokkuhoiumeetmeid riigieelarve struktuurse tasakaalu saavutamiseks.
Savisaare arvates tuleb kokkuhoiukohti otsida alati, kuid koroonakriisist räsitud majandus vajab taastumisel toetust ja tähelepanu ning liigne kärpimine tekitab ebavõrdsust.
«Majandusinvesteeringud peaksid olema suuremad ja vältida tuleb olukorda, kus inimeste heaolu võiks kannatada,» selgitas Savisaar. Ta lisas, et eelarvestrateegias on mitmeid aspekte, mida tuleks üle vaadata, kui läheb sügisel 2022 eelarve täpsustamiseks.
Savisaar märkis, et see eelarvestrateegia on valitsuse sisedokument ja näitab ära, missuguses suunas kavatsetakse tegutseda. «Riigikogu saab sisuliselt sekkuda arutellu alles läbi riigieelarve, mille valitsus annab riigikogule üle septembrikuu lõpus,» ütles Savisaar.
Ta märkis, et siis saame täpsema ülevaate, milliseks kujuneb tulude ja kulude saldo.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka arvates puudub riigieelarvestrateegias tervikpilt ning eriti valusalt tabavad valitsuse otsused Eesti regionaalpoliitikat ja kaitsevõimet. «Eesti maapiirkondi tabab valusalt otsus, et kärbitakse poole võrra laste huviharidustoetust ning et lükatakse edasi suuremahulisi investeeringuid teedesse. Lisaks tõusevad 2022. aastast mitmed aktsiisid, mis avaldavad inimeste rahakotile suurt mõju,» ütles Kokk.
Ta väljendas muret ka riigikaitsekulude kärpimise suhtes.
Riigieelarve struktuurse puudujäägi vähendamine on kavandatud kõigil eelarvestrateegia aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb kahe protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini.
Eelarvestrateegia otsustes lähtus valitsus oma prioriteetidest, milleks on kiire Covid-19 pandeemiast väljumine, rohepööre ja digihüpe, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse, piirkondlike erinevuste vähendamine.
Rahanduskomisjoni istungil tutvustas eelarvestrateegiat ja andis selgitusi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.