Eesti Energia teenis kõva kasumi: abiks oli külm talv
4. mai 2021, 11:10
/nginx/o/2021/03/03/13660319t1ha83e.jpg)
Eesti Energia suurendas esimeses kvartalis kolmandiku võrra käivet ning kasum paisus 26,5 miljoni euroni, teatab ettevõte.
Riigifirma Eesti Energia müügitulu kasvas 2021. aasta esimeses kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes kolmandiku võrra, 297,3 miljoni euroni ning ettevõte teenis 26,5 miljonit eurot puhaskasumit.
Ettevõte selgitas, et abiks oli külm talv: elektritarbimine kasvas 10 protsenti ning elektri hind oli vaat et kaks korda kõrgem. Kui elektrihinna tõus oli Eesti Energiale meeltmööda, siis CO2 hinna 65-protsendine kasv teeb energiakontsernile tuska. Soojuselektrijaamad said mõnel korral lausa täisvõimsusega töötada.
Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 46 protsenti, tasemele 72,4 miljonit. Kui aasta tagasi lõpetas ettevõte I kvartali kahe miljoni euro suuruse kahjumiga, siis tänavu 26,5 miljoni eurose puhaskasumiga. Riigifirmana maksab ettevõte riigikassasse regulaarselt dividendi, aga firma juhtkond teatas, et tänavu omanik dividendi ei võta.
Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul panid tugevale koondtulemusele aluse tootmis- ja müügimahtude suurenemine, energiahindade kasv ning eelmisest aastast väiksemad püsikulud.
«Aasta kolme esimese kuu temperatuurid olid 2020. aastaga võrreldes keskmiselt ligi kuus kraadi madalamad. See tõi elektri tarbimises kaasa 10-protsendilise kasvu. Suurenenud elektri nõudlus kergitas nii turuhinda kui ka vajadust meie soojuselektrijaamade järele,» märkis Avila.
Elektrienergia müük suurenes
Kontserni elektrienergia müük koduturgudel Soomest Poolani suurenes aastaga 13% tasemele 2,5 TWh. Koduturgudest oli müügi kasv kiireim Leedus, kus Eesti Energia on tõusnud pärast sealse elektrituru järk-järgulist avanemist suuruselt teiseks elektrimüüjaks. Elektri hinnad olid Nord Pooli turul mullusega võrreldes keskmiselt kaks korda kõrgemad, mis oli peamine põhjus müügitulu suurenemisele.
Elektrienergia toodang kasvas samal ajal aastases võrdluses kolmandiku võrra 1,3 teravatt-tunnini. Toodangut kasvatas pakaselisel ja tuulevaiksel perioodil suurenenud elektri turuhind ja nõudlus juhitava tootmise järele.
Eesti Energia soojuselektrijaamad töötasid tarbimistippude ajal võimsusel kuni 1200 MW. Ettevõtte täitis sellega omaniku ootust hoida tootmisvõimekust Eesti keskmise elektritarbimise tagamiseks.
Vedelkütuste toodang püsis 125 000 tonniga mullusel tasemel. Maailmaturu nõudlus vedelkütuste järele ning toodete hind on pärast aastatagust Covid-19 pandeemiast tekkinud šokki naftaturgudel iga kvartaliga suurenenud, olles lähedal kriisieelsele tasemele.
Uued investeeringud: Ida-Viru tuulepark ja Imatra
Esimese kvartali jooksul tegi Eesti Energia mitu äriliselt suure kaaluga otsust, alates Ida-Virumaale 2023. aastaks rajatavast Purtse tuulepargist kuni Läänemaal ja Viimsis võrguteenust pakkuva Imatra omandamiseni.
«Tulevikus veelgi suurema kaaluga on uus ärisuund sõlmida pikaajalisi, kuni kümneaastaseid tuuleenergia müügilepinguid Eesti, Läti ja Leedu äriklientidega. Kolme kuuga sõlmitud lepingute maht ulatus kahe teravatt-tunnini, mis on võrdluseks ca neljandik Eesti aastasest elektritarbimisest,» märkis Avila.
Rohepööret Eesti Energia ei karda, kinnitati pressikonverentsil, pigem otsitakse võimalusi, kuidas muutustest kasu lõigata.
Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni börsileminekust on räägitud aastaid, seni pole aga selget otsust tehtud ega kuupäeva paika pandud – viimane sõna on olnud, et Enefit Greeni börsilemineku võiks ära teha uue aasta esimeses pooles. Firma kinnitusel saab Enefit Greenil olema nii kasvulugu kui ka dividendivõimekust –pealegi lähevad roheenergia projektid praegu maailmas nagu soojad saiad.
Eesti Energia kinnitas, et õlitehase ehitus saab peagi hoo sisse, ehitusplats on juba näha. Kuid firma nentis, et kui nad lootsid, et saavad tänu koroonakriisile odavalt ehitada, juhtus hoopis vastupidine ja kinnisvaraturgudel on buum – ning see pole sugugi Eesti eripära, samad arengud leiavad aset ka teistes riikides.