Lähiajal lisandub iga kuu tuhandeid sissetulekust ilma jäänud inimesi

Rahakott. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tuhandetel pandeemia tõttu töö kaotanud inimestel on töötushüvitised lõppenud või lõppemas. Lähiajal lisandub iga kuu tuhandeid inimesi, kellel puudub igasugune sissetulek, selgus mõttekoja Praxis analüüsist.

Eesti on keskendunud Covid-19 kriisi ajal tööhõive säilitamisele ning töötuse kasvu ennetamisele. Selleks on hüvitatud palgakulusid tingimusel, et nii hüvitise saamise ajal kui ka sellele järgnevatel kuudel töötajaid ei koondataks. Hoolimata meetmete edukusest on registreeritud töötute arv pandeemia ajal suurenenud 20 000 inimese võrra.

Mõttekoja Praxis analüüs «Covid-19 sotsiaal-majanduslik mõju: meetmed töötute toetamiseks ja vaesuse ennetamiseks» toob välja, et lisaks sellele on paljudel töötutel töötushüvitised lõppenud või lõppemas ning muu tulu endiselt puudub. Lähikuudel on hüvitiste lõppemise tõttu iga kuu lisandumas tuhandeid inimesi, kellel puudub igasugune sissetulek.

Praxise analüütiku Merilen Laurimäe sõnul on üks töötute toetamise võimalus pikendada ajutiselt hüvitiste maksmise kestust paari kuu võrra. «Seda on teinud ka mitmed teised ELi riigid ja see on töötutele antavate ühekordsete maksete kõrval olnud üks kõige populaarsem kriisimeede,» kinnitas Laurimäe.

Näiteks töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine kolme kuu võrra maksaks riigile eri stsenaariumites 4,75–6,25 miljonit eurot, seevastu töötutoetuse pikendamine sama perioodi võrra suurendaks kulusid ligikaudu miljon eurot.

Kõige enam vähendaks töötute vaesust olemasolevas süsteemis töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine. Kolme kuu jooksul tähendaks see riigile üle 9 miljoni euro suurust investeeringut.

Mitmetes riikides on kohandatud ka teisi miinimumsissetuleku skeeme. Selle eesmärk on Praxise analüütiku Kaupo Koppeli sõnul tagada toetus neile, kes töötushüvitise süsteemist läbi kukuvad või kellele hüvitise maksmine lõppeb.

«Kuigi 2020. aastal töötutega leibkondade toimetulekutoetuse saamine mõnevõrra kasvas, on toimetulekutoetuse taotlemine jätkuvalt pigem madal,» sõnas Koppel.

Praxise analüüsi hinnangul võiks ajutise kriisimeetmena kohaldada toimetulekutoetuse pakkumine registreeritud töötutele soodsamate tingimustega või määrata see neile automaatselt. 

Pikaajalise töötuse ennetamiseks võiks Praxise analüüsi järgi kaaluda ka aktiivsete tööturumeetmete kohandamist, et soodustada nende laiemat kasutamist ja töötute tööle naasmist. Selleks võib olla näiteks ajutine palgatoetuste tingimuse leevendamine, pakkudes seda ka lühemat aega (nt 6 kuud) tööta olnud inimeste tööle võtmisel.