Notarite Koda hoiatab levivate petukirjade eest

PM Majandus
Copy
Merle Saar-Johanson.
Merle Saar-Johanson. Foto: Tomi Saluveer/Lõuna-Eesti Postimees

Notarite Koja teatel on viimastel nädalatel inimesteni jõudnud e-kirju libakontodelt, millega netipätid üritavad Eesti notarite nimesid kuritarvitades inimestelt raha välja petta.

Notarite Koja teatel on viimasel ajal notaribüroodesse pöördutud sooviga kontrollida e-maili teel saadud e-kirjade päritolu. Nimelt on kirjad saadetud libakontode alt, mis kasutavad Eestis tegutsevate notarite nimesid ning e-kirjad ja meilikontod ongi osutunud võltsinguteks. Meiliaadressides on notarite nimesid kasutatud ilmselt selleks, et adressaat saaks näiteks Google'i kaudu veenduda, et sellenimeline notar tõepoolest tegutseb.

Petukirjades on teatatud näiteks pärandusest, mille saamiseks on tarvis teha eelnevalt rahaline ülekanne notaritasu ja riigilõivu eest. Kirjades küsitud summad on seaduses toodud notaritasudest kordi kõrgemad ning samuti pole tegu ka toimingutega, millega üldse kaasneks riigilõivud.

«Petturid on koguni nii jultunud, et ühel juhul soovitas notarina esinev kelm inimesel arve maksmiseks kiirlaenupakkujalt raha laenata. Me oleme hiljuti näinud võltsitud kirju välismaa «notaritelt», kuid olukorda, kus selliselt kuritarvitatakse Eestis tegutseva notari nime, pole ette tulnud,» nentis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Petturid on koguni nii jultunud, et ühel juhul soovitas notarina esinev kelm inimesel arve maksmiseks kiirlaenupakkujalt raha laenata.

Koda rõhutab, et kui inimene ei ole ise notari juures käinud ega ühegi notariaalse toimingu tegemist notariga kokku leppinud, siis ei esitata ka arvet. Ootamatute meilide saamisel tuleks enne igasuguste ülekannete tegemist küsida kinnitust notaribüroost.

Kahtluse korral saab pöörduda nii notaribüroo kui Notarite Koja poole telefonitsi, e-kirjaga või sotsiaalmeedia vahendusel. Samuti on sellistest õngitsuskirjadest soovitav informeerida politseid või veebikonstaablit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles