Fiskaallepe lubab madalama võlakoormaga riikidele suuremat puudujääki

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel 30.jaanuaril Ülemkogul pressikonverentsile kiirustamas. Foto: SCANPIX

Euroopa Ülemkogul heakskiidetud fiskaallepe lubaks madalama võlakoormusega riikidele suuremat struktuurset eelarvepuudujääki.

Väiksema võlakoormaga riikide struktuurne eelarvepuudujääk võiks ulatuda ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) jooksevhindades võrreldes ülejäänud riikidele lubatud 0,5 protsendiga.

Märtsis allkirjastamist ootava leppe teksti järgi lubataks riikidele, mille valitsuse võlakoorem on «märkimisväärselt» alla 60 protsendi SKT-st ja mille «avaliku sektori rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse riskid on madalad».

Euroopa Liidu (EL) riikide valitsusjuhid ja riigipead jõudsid esmaspäeva hilisõhtul Brüsselis mitteametlikul Euroopa Ülemkogul põhimõttelisele kokkuleppele uue fiskaalleppe sisu osas, sellest lubasid kõrvale jääda Tšehhi ja Suurbritannia.

Fiskaalleppe järgi peavad sellega ühinevad riigid riigisisesesse õigusse üle võtma reegli, mille kohaselt ei tohi eelarve struktuurne puudujääk ületada 0,5 protsenti riigi nominaalsest sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Struktuurne puudujääk ei võta arvesse ühekordseid mõjusid ega majandustsükli mõju. Reegli rikkumisel peaks vallanduma automaatne tasandusmehhanism.

Riikidel oleks aega reeglite oma riigisiseses õiguses vastuvõtmiseks üks aasta, seda kontrollib Euroopa Komisjon. Kui mõni leppes osalev riik pole ka komisjoni nõude peale vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, võib teine leppega liitunud riik asja Euroopa Kohtusse anda.

Kohtu otsus on riigile kohustuslik, selle täitmata jätmise korral võib Euroopa Kohus määrata trahvi kuni 0,1 protsendi ulatuses riigi sisemajanduse koguproduktist (SKT). Euroala liikmesriigid maksaksid trahvi sisse Euroopa Stabiilsusmehhanismi, ülejäänud riigid EL-i eelarvesse.

Leppe on lubanud allkirjastada 25 riiki EL-i 27 liikmest. Fiskaallepe on kavas allkirjastada märtsi algul toimuval Euroopa Ülemkogu istungil. Lepe jõustuks tuleva aasta algul, juhul kui selleks ajaks on vähemalt 12 riiki leppe ratifitseerinud.

Suurbritannia keeldus juba mullu detsembris leppes osalemast. Tšehhi esindajad andsid AFP teatel mõista, et enne leppega liitumise lubaduse andmist tuleks kindlustada, et selle ratifitseerimine Tšehhis on võimalik.
Poola nõudis eurotsooni mittekuuluvatele riikidele pääsu euroala tippkohtumistele. Ülemkogu leppis kokku, et rahaliidu tippkohtumised hakkavad toimuma vähemalt kaks korda aastas arutama asju, mis euroala riike puudutavad, näiteks päästeplaane ja majanduspoliitikate konvergentsi.

Lisaks sellele kutsutakse vähemalt korra aastas kõik EL-i liikmesriigid euroala tippkohtumisele, kui arutusel on konkurentsivõime ja euroala üldised küsimused. Poola nõudmisi toetasid ülemkogul diplomaatide sõnul euroala liige Slovakkia ja euroalast väljapoole jääv Ungari, kirjutas AFP.

Euroala tippkohtumisele kutsutakse ka Euroopa Komisjoni president ja Euroopa Keskpanga president. Tippkohtumine valib endale presidendi, kes peab tippkohtumisi ette valmistama. President peaks valitama sama pikaks ametiajaks kui Euroopa Ülemkogu president (praegu on selles ametis Herman Van Rompuy), valimised toimuksid samal ajal kui Euroopa Ülemkogu presidendi valimised.

Samuti osaleks tippkohtumiste korraldamisel euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp, mis ühtlasi hiljem jätkaks tippkohtumise tööd. Eurogrupi juht võib samuti euroala tippkohtumisel osaleda.