Sotsiaalkaitseminister: pensionitõus on üks samm väärika vanaduspõlve kindlustamiseks

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Foto: Tairo Lutter

2023. aasta jaanuarist tõuseb pensioni baasosa 20 euro võrra. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitab erakorraline pensionitõus enim madalamat pensionit saavaid ja mittetöötavaid pensionäre.

Signe Riisalo sõnul on nii erakorraline pensionitõus kui keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastus valitsuse töölaual tähtsal kohal. «Meie kõigi eesmärk on tagada neile, tänu kellele saame täna tegutseda vabas Eestis ja tunnistada meie riigi ja inimeste pööraselt kiiret arengut, väärikas vanaduspõlv,» sõnas Riisalo pressiesindaja vahendusel. 

«Pensionile jäämine ei saa Eestis tähistada enam vaid millegi lõppu ja trööstitu algust. Pensionile jäämine kaasaegses Eestis peab andma inimesele võimaluse ise otsustada, kuidas väljateenitud puhkust, kui nii võib öelda, veeta,» nentis Riisalo.

Ta lisas, et vanemaealistel peab pensionipõlves olema isiklik otsustusvabadus. Olgu selleks soov turgutada tervist, õppida selgeks uus amet või oskus. «See tähendab, et pensioniikka jõudes oleme jätkuvalt osa nii sotsiaal- kui kultuurielust ja kas tööelule punkti paneme või mitte, tuleneb soovist mitte vajadusest.»

20 eurot pensionitõusu

Pensioni baasosa tõuseb 2023. aasta jaanuarist 20 euro võrra. «See tähendab, et lisaks iga-aastaselt suure tõenäosusega indekseerimise tulemusel kasvavale pensionile, tõuseb 2023. aastal pension ka erakorraliselt,» kinnitas minister, lisades, et erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensioni ja ka töövõimetus- ning toitjakaotuspensioni saajate pensione.

Lisaks aitab ministri sõnul erakorraline pensionitõus enim madalamat pensioni saavaid ja mittetöötavaid pensionäre. Samm puududab 2023. aastal pea 321 000 inimest. 

Valitsuse plaanitava tõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension seega 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Ka rahvapensioni määr suureneb 20 euro võrra ligi 286 euroni kuus. Nimetatud suurused kasvavad suure tõenäosusega pärast 2023. aasta 1. aprilli pensionide indekseerimist veelgi, selgitas minister.

«Erakorraline pensionitõus on vaid osa vanemaealiste heaolu tõstmise plaanist. Unustada ei saa ka meie kõigi isiklikku vastutust vanaduspõlveks valmistudes. Solidaarsuspõhimõttel toimiv esimene sammas tagab vaid minimaalse sissetuleku toimetulekuks, kuid mugavaks äraelamiseks peame ka ise juurde koguma.»

«Vananemist ei tasu peljata, see on aeg, mil saame keskenduda iseendale ja oma lähedastele. Ja kes oskaks vanavanemate väärtust paremini hinnata kui mitte lapsed ja lapselapsed,» arvas minister. «On ka kujuteldamatu, et heidaksime vanuse tõttu tööturult kõrvale nii haridus-, meditsiini- kui muudes valdkondades töötavad head spetsialistid.»