:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/30/13755025t1h7f14.jpg)
Euroala majandus läks pärast mõningast kosumist selle aasata esimeses kvartalis Covid-19 pandmeemia vastaste meetmete tulemusena taas langusesse. See tähendab, et euroala majanduse olukord on teiste suurte majanduse omast kehvem.
Selle aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kahanes euroala riikide majandus Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt aasta viimase kvartaliga võrreldes kokku 0,6 protsenti. Suurima, 3,3-protsendilise languse tegi Portugali majandus. Järgnesid Läti 2,6-protsendilise ning Euroopa suurim majandus Saksamaa 1,7-protsendilise langusega.
Detsembriga lõppenud kvartalis kahanes euroala majandus 0,7 protsenti. See tähendab, et tehniliselt on euroala majandus nüüd languses. Majanduse terminoloogia kohaselt on majandus ametlikult languses, kui kasvunumbrid on olnud negatiivsed kaks kvartalit järjest.
Parimas seisus Leedu
Eurostati esialgsete andmete kohaselt on Euroala majandustest parimas seisus Leedu, kus sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis kvartal varasemaga võrreldes kasvas 1,8 protsenti. Rootsis oli kasv 1,1 protsenti.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehk aastases võrdluses suutsid plusspoolele jääda vaid Prantsusmaa ja Leedu. Kasvnumbrid olid vastavalt 1,5 ja 1 protsent.
Siin tuleb arvestada, et tegemist on esialgse kiirhinnanguga ning kõik riigid, nende seas ka Eesti, ei ole majanduskasvu andmeid veel avaldanud.
Suurematele majandustele jääme alla
USA andis eile teada, et nende majandus kasvas esimese kvartali kokkuvõttes kvartal varasemaga võrreldes 1,6 protsenti.
Hiina teatas paar nädalat tagasi 0,6-protsendilisest kasvust.
Allikas: Eurostat, Statista
Briti majandusleht Financial Times toob majanduslanguse põhjusena välja, et suurem osa Euroopast oli esimese kvartalis koroonapiirangute tõttu rohkemal või vähemal määral suletud. Kaupluste sulgemise ning reisipiirangutega on püütud ära hoida.
Kõige hullemini sai pihta Euroopa suurim majandus Saksamaa, kus languseks oli 1,7 protsenti. See on rohkem kui analüütikud olid prognoosinud.
Nagu tõdes ING makroanalüüsi juht Carsten Brzeski, oli Saksamaa esimese kvartali suurim pettumus, muutudes varasemast kasvuvedurist piduriks. Samas usub ta, et Eurooap suurim majandus on kosumas.
Nii Saksamaa kui Prantsusmaa on taas piiranguid karmistamas, sest nakatumiste arv on kasvanud ning haiglaravi vajajate arv suurenenud. Samas süstivad suurenevad vaktsineerimiste numbrid ning lootus, et kõige hullemad haigestumise numbrid on juba seljataga, analüütikutesse lootust, et praeguse teise kvartali kokkuvõttes suudetakse taas kasvunumbreid näidata.
/nginx/o/2021/04/30/13755104t1h8847.jpg)
Tarbimisbuumi lootus
Ühiskondade sulgemine ning ebakindlus, aga ka kulutamisvõimaluste puudus on inimeste tarbimist kokku tõmmanud ning sääste suurendanud. Ja loodetakse, et piirangute leevenedes suunataks see raha tarbimisse. Nii prognoosivad Allianzi analüütikud, et euroala elanikud suunavad tarbimisse sellel aastal lisaks 170 miljardit eurot. See summa võrdub riikide 1,5 protsendi sisemajanduse kogutoodanguga.
Euroopa keskpanga prognooside kohaselt peaks euroala majandus sel aastal kasvama 4 protsenti ning jõudma 2020. aastal 4,1-protsendilise kasvuga pandeemia eelsele tasemele.
Eurostati täna avaldatud andmete kohaselt jätkas euroala inflatsioon kasvu ning märtsikuu 1,3 protsendi järel oli hinnakasv aprillis 1,6 protsenti. Euroopa keskpanga pikaajaline eesmärk on veidi alla 2% tasemel inflatsioon.