Inbank jagab 50 võtmetöötajale kuldsed käerauad: heast palgast, puuviljavaagnast ja start-up'ilikust kontorist enam ei piisa

Priit Põldoja. Foto: Jaanus Lensment

Eesti juurtega Inbank lõi võtmetöötajate motiveerimiseks optsiooniprogrammi. Igal aastal suunatakse optsiooniprogrammi kuni 1,25 protsenti ettevõtte omakapitalist. 

«Optsioonide andmine kasvatab töötajate nii-öelda skin-in-the-game-tunnet, sest headest tulemustest ja ühisest pingutusest võidavad nii ettevõte kui ka inimene ise,» selgitas Inbanki tegevjuht ja juhatuse esimees Priit Põldoja. 

Ta lisas, et tänapäeval ei ole suurem palganumber või hubane kontor töötajate motiveerimiseks enam piisav, kuna väärtused on muutumas. «Inimesed otsivad paindlikkust, inspireerivat juhtimist, võimalust midagi maailmamuutvat ära teha. Hea palk, puuviljavaagen ja start-up'ilik kontor on muutumas normiks. Võtmetöötajate innustamiseks on vaja astuda järgmine samm,» kirjeldas Põldoja, leides, et optsioonid annavad ka palgatöötajale omanikutunde. 

Hea palk, puuviljavaagen ja start-up'ilik kontor on muutumas normiks. Võtmetöötajate innustamiseks on vaja astuda järgmine samm.

Inbanki optsiooniprogramm hõlmab esialgu 50 võtmetöötajat müügiinimestest ja tarkvara arhitektidest kuni juhatuse liikmeteni.

Optsioon annab töötajale õiguse osta pärast väljateenimise perioodi (vesting period) kokkulepitud hinnaga ja koguses Inbanki aktsiaid ning saada kasu ettevõtte aktsiahinna tõusust. «Optsioone jagame töötajatele lisaks tavapärasele kompensatsioonipaketile ja neid pakutakse sõltuvalt individuaalsest panusest nii alles tööle tulnud kui ka juba aastaid Inbankis töötanud inimestele. Optsioone saab piiranguteta müüa kolme aasta möödudes nende väljastamisest,» lausus Põldoja.

Igal aastal suunab Inbank optsiooniprogrammi kuni 1,25 protsenti omakapitalist. Optsiooniprogramm on täiendus senisele praktikale, mille järgi panga juhtivtöötajatele on juba väljastanud optsioone 3,9 protsenti omakapitalist. 

Levinust erinev

Erinevalt levinud start-up'ide optsiooniprogrammidest, kus optsioone saab realiseerida enamasti ainult teatud juhtudel, nagu ettevõtte müük või börsile minek, siis Inbanki optsioone saab realiseerida kolme aasta möödudes nende väljastamisest ning seejärel turul nendega vabalt kaubelda.

Põldoja sõnul ei ole Inbankil lähima kahe aasta jooksul plaani aktsiatega börsile minna, kuid 3–4 aasta perspektiivis on see realistlik. Samas kinnitab ta, et Inbanki aktsiatel on juba täna korralik järelturg ning töötajad saavad nendega vabalt kaubelda. Tema sõnul on paljud töötajad kasutanud võimalust ka endale aktsiaid juurde osta.

Inbanki värske tegevjuht on veendunud, et optsioonid on töötajale lisastiimul pingutamaks ühiselt ettevõtte edu nimel.

«Olles ise üks Inbanki asutajatest koos Jan Andresooga, olen ma väga seda usku, et nii ettevõtte kui isiklikku pikaajalist väärtust saab eelkõige kasvatada läbi osaluse omamise. Kui töötaja on ka omanik, siis see pole ainult kasulik töötajate värbamisele ja motiveerimisele, sellest on ka selge kasu kõigile Inbanki  aktsionäridele,» lausus Põldoja. Ta usub, et kuigi hetkel on optsiooniprogrammid populaarsed enamasti iduettevõtetes, siis leiavad selleni tee ka üha traditsioonilisemad ettevõtted.