/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/04/28/13751490t1h83c1.jpg)
Kuigi Eesti toiduainetetööstuse põhiline ülesanne on oma inimesi järjest paremini toiduga kindlustada, saab see kasvada üksnes välisturgudel konkureerides, ütles president Kersti Kaljulaid täna Eesti parimate toiduainete autasustamisel.
Kersti Kaljulaid: Eesti toiduainetööstus saab kasvada vaid välisturgudel konkureerides
«Nõudlus toidu järele maailmas kasvab päris kindlasti, kuid kasu on sellest siiski sellistel tootjatel, kes tajuvad konkreetse turu avanemist, selle eripära, on teistest kiiremad ning efektiivsemad,» ütles Kaljulaid. «Objektiivsed tingimused avanevatel turgudel konkureerimiseks peaks meie tootjatele olema soodsad: Eesti on koht, kus ka kliima tuntava muutumise korral peaks toiduse tootmise tingimused küllalt heaks jääma.
Kaljulaid rõhutas ka seda, et koduturu pärast meil nii väga muretseda polegi vaja, sest ühelgi võõral maal ei osata toidu sisse panna seda maitset ja sisu, mis meile inimpõlvedega omaseks saanud on, aga teistele turgudele lõpptoodanguga minnes on tootjate ees seisev ülesanne teine. «Seal tuleb saada omaks ja olla samal ajal huvitav».
Meie maal ei ole kunagi olnud nii rikkaliku toidulauda kui praegu, selgitas riigipea. «Täna on mul eriline rahulolu tõdeda, et meie toiduainete tootjad, nii töötlejad kui ka põllumehed, on läbi igasuguste aegade hästi hakkama saanud. Suur tänu teile, teie ettevõtlikkuse ja töö eest! Suur tänu selle eest, et meie toidulaud on ka epideemiapäevil olnud sama rikkalik kui varem,» ütles Kaljulaid.
«Ma ei kutsu teid küll homsest alates heeringaid tünnidesse pakendama, nagu seda tehti veel möödunud sajandi keskel, aga meil on vaja teha kõik, et võimalikult kiiresti suur osa pakenditest oleks ringmajanduse mõttes paremini kasutatavad kui katlas põletamine.»
Riigipea pööras oma kõnes eraldi tähelepanu pakendamisele toiduainetööstuses, sest suurem osa ühekordsetest pakenditest tuleb just sealt: «Ma ei kutsu teid küll homsest alates heeringaid tünnidesse pakendama, nagu seda tehti veel möödunud sajandi keskel, aga meil on vaja teha kõik, et võimalikult kiiresti suur osa pakenditest oleks ringmajanduse mõttes paremini kasutatavad kui katlas põletamine. Selleks peavad nad olema eelkõige üheliigilisest pakendist valmistatud.»