Toidutööstur: roheleppega ei tohi meie toidutootjatelt nõuda naabritest rohkem ja ettevõtteid nõrgendada
28. aprill 2021, 11:21
Toidutööstuste 2020. aasta müügitulu jäi eelneva perioodiga võrreldes samale tasemele, kõige rohkem kasvas taimse õli tööstuse müügitulu (34 protsenti), suurim langus oli joogitööstuse müügitulus (-8 protsenti).
«Ettevõtete käekäik sõltus põhiliselt müügistruktuurist – kas see oli suunatud jaekaubandusele, HoReCa sektorile või ekspordile,» ütles toiduliidu volikogu esimees, Salvesti omanik Veljo Ipits tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil «Tagasi normaalsusesse».
HoReCa sektorist suuremas sõltuvuses olevaid tegevusalasid, nagu pagaritööstus ja joogitööstus, mõjutasid kehtestatud piirangud ka rohkem. Samas läks toiduainetööstusel keskmiselt 2020. aastal majanduslikult pisut paremini kui töötleval tööstusel üldiselt, kus müügitulu langes aastaga 5 protsenti.
Toiduainetööstuse kulud vähenesid 0,8 protsenti seoses sisendhindade langusega. Tööjõukulud suurenesid aastases võrdluses vaid 1 protsent. Toiduainetööstuse kogukasum 2020. aastal oli 79,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga suurenes 9,6 protsenti. Tööviljakus kasvas 2019. aastaga võrreldes 7 protsenti, kuid on jätkuvalt madalam lähiriikide tasemest.
«Meie investeeringute tase ei ole olnud piisav tootlikkuse vajalikuks kasvuks. Covid-19 viiruse levikust tingitud piirangud vähendasid ettevõtjate kindlustunnet, mistõttu investeeringud vähenesid 17 protsenti võrreldes 2019. aastaga,» tõdes Ipits.
«Väga palju räägitakse nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu tasemel tootmise automatiseerimise ja samal ajal ka digitaliseerimise vajadusest,» jätkas Ipits. «Need on protsessid, milleta meie tootmine ei ole maailmaturul konkurentsivõimeline. Kui siia lisada kõik rohepöörde meetmetega seonduv, siis on selge, et investeeringute maht elujõulise tootmise juhtimiseks peab oluliselt kasvama. Siin ootab sektor abi nii Eesti riigilt kui ka Euroopa Liidu toetusmeetmetelt.»
Keskkonnanõuded suurimad mõjutajad
Ipits tõdes, et lähitulevikus mõjutavad toidutööstust enim karmistuvad keskkonnanõuded. «Kui pakendid, eriti plastpudelid on kuulutatud üleöö halvaks, siis kiireid pakendivahetusi on raske teha, sest alternatiivid puuduvad, seda eriti lihatööstuses ja piimatööstuses. Riigis on laialdase arutluse all pakendite kogumise süsteem, koguda tuleb esmajoones neid pakendeid, mida saab töödelda ja mille ümbertöötlemiseks on ka võimalused olemas,» rääkis Ipits, lisades, et toiduainetööstused on avatud diskussiooniks, et süsteemi rakendamise kulud oleksid mõistlikud ka toidutootjate poolt vaadatuna. «Plasti osas on kindel siht, et 2030. aastaks peab plast olema ringlusse võetav ja taaskasutatav. Täna puudub aga ettevõtetel selgus, milline on ringulusse võetav pakend,» lausus ta.
Ipitsa sõnul tuleb kõigi Euroopa Liidu roheleppega seotud eesmärkide täitmisel silmas pidada, et me ei nõuaks oma toidutootjatelt lähiriikidest enam ega seaks sellega Eesti toitutootjaid konkurentsi mõttes ebasoodsasse olukorda. «Karmistuvate keskkonnanõuetega toimetulekuks vajavad ettevõtted võrdselt teiste liikmesriikide ettevõtetega toetusvõimalusi.»
Elutähtsa teenuse osutajad
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tõdes, et elame keerulisel ajal, kus täna tehtud otsused homme enam ei kehti ning ülehomme tuleb kõik uuesti üle vaadata.
«Kui möödunud kevad tõi kaasa hetkelise peataoleku, siis lootsime ometigi, et kriis on vaid lühiajaline – kannatame paar kuud rangeid piiranguid ning siis naaseme normaalse elurütmi juurde tagasi. Peagi oli aga selge, et ilma pikaajalise strateegilise plaanita, kuidas tagada Eesti elanike toiduga varustatus, me toime ei tule. Täna tuleb tõdeda, et kõikide piirangute ja ettevaatusabinõude kasutamine on saanud normiks ning normaalse töö- ja elukorralduse juurde naasmine pole selle ega järgmise aasta küsimus,» lausus Potisepp.
Potisepa sõnul on toidutööstustel suur vastutus tagada toidukaupade tootmine ja logistika ka siis, kui töötajad peaksid haigestuma, kui kaubaautod on tooraine või muu tootmiseks vajalikuga piirisabas, kui pakendi hinnad tõusevad kordades või kui tarnijad tähtaegadest kinni ei pea. Seda hämmastavam on, et toidutööstuse töötajad ei ole elutähtsa teenuse osutajate nimistus ega vaktsineerimisel eelisjärjekorras.
«Toiduliit on esitanud sotsiaalministeeriumile taotluse tootmistöötajate eelisjärjekorras vaktsineerimiseks, kaardistanud ära täpsed arvulised vajadused, seadnud prioriteedid, kuid paraku pole me endiselt saanud mingit kindlust ja selgust, millal järjekord nende inimesteni jõuab. Oleme segadusest vaktsineerimise ja vaktsiinide jaotuse ümber hämmeldunud, kuid endiselt positiivse otsuse ootel,» lausus Potisepp. «Tootmistöö on meie töötajate ja nende perekondade jaoks suur terviserisk, aga Eesti elanikke ju ilma toiduta jätta ei saa ning oleks ootuspärane, et toidutööstused oleksid elutähtsate teenuste osutajate nimekirja osa.»