/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/03/818858t1hf3cc.jpg)
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel puudutavad esmaspäeval Brüsselis Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkulepped fiskaallepingu osas Eestit vaid kaudselt.
Ansip: ELi fiskaalleping Eestit otseselt ei puuduta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid saavad oma rahanduse ka korda tänu sellele, et eelarve defitsiidi kuldreegel kirjutatakse põhiseaduslikesse lepingutesse, siis tugevneb seeläbi kogu Euroopa Liit ja küllap sellest võidab ka Eesti,» ütles Ansip BNSile. «Mõjud meile on kaudsed.»
Kui eelmise Euroopa ülemkogu järel toetas fiskaallepingut 26 riiki, siis selle ülemkogu järel on toetajaid 25, sest lisaks Ühendkuningriigile jäi sellest kõrvale ka Tšehhi. «Tšehhi tulenevalt oma põhiseadusest seisab suurte ratifitseerimisprobleemide ees,» selgitas peaminister. «Valitsuse häälte arv ei luba olla veendunud, et Tšehhi parlamendi mõlemad kojad kinnitavad selle fiskaallepingu ja ei ole ka üldse praeguseks selgust, kas Tšehhis mitte ei tule see leping panna referendumile.»
Enne ülemkogu soovisid mitmed eurotsooni mittekuuluvad Euroopa Liidu riigid Ansipi sõnul õigust osaleda eurotsooni tippkohtumistel. Peaministri sõnul lepiti siiski kokku, et euroga seotud kohtumisel osalevad 17 eurotsooni riiki, ühisturu teemasid puudutavatel aruteludel kõik ELi liikmesriigid ja eurotsooni struktuuri muutustega seonduvat arutavad fiskaallepinguga liitunud liikmesriigid.
Eraldi tõi peaminister välja, et vastupidiselt rahvusvahelises meedias levinud kuuldustele ei olnud ülemkogul kõne all eelarvevoliniku saatmine Kreekasse.
Brüsselis eile aset leidnud mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutasid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid võimalusi majanduskasvu ning tööhõive suurendamiseks ja saavutasid lõpliku kokkuleppe fiskaallepingu osas.
Rahandusministrite poolt saavutati üksmeel Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu suhtes. Leping on valmis allkirjastamiseks ning eesmärk on jõustada see 2012. aasta juulis. ESM kui alaline kriisiohjemehhanism on loodud selleks, et suurendada usaldust ja finantsstabiilsust euroalas.