Luminor hoiatab: klient peab õppima süvavõltsingut ära tundma

Luminor Bank. Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning inimesed peavad olema selles osas teadlikumad juba enne sellise võltsinguga kokkupuutumist, hoiatab Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.

Süvavõltsingute (nn deep fake) tehnoloogia on Paabuti sõnul praegu veel mängulisel tasandil olev uus tehnoloogia, kuid juba lähitulevikus hakkab see kindlasti kurjategijatele uusi võimalusi pakkuma. «See on praegu kiiresti arenev valdkond, mida esialgu teame rohkem tuntud inimestest tehtud naljavideote põhjal, aga see tehnoloogia pakub palju võimalusi ka manipuleerimisrünneteks,» selgitas Paabut.

Olemuselt on süvavõltsing ehk võltsvideo petukõne tehnoloogiline edasiarendus. Nii nagu petukõne tegija esitleb end näiteks pangatöötajana, saab võltsvideo abil jätta sama muljet veelgi veenvamalt. «Videos esinev nn pangatöötaja võib olla inimese jaoks tuttava näoga ning mõjuda väga usutavalt,» rääkis Paabut. «Sellisel juhul on väga suur oht, et kurjategijad pääsevad ligi inimese pangakontole.»

Aitab ainult tähelepanelikkus

Eestis veel selliseid juhtumeid ei ole, aga kõik liigub sinnapoole pikkade sammudega ning tõenäoliselt on mõne aja pärast juba levinum, nentis Paabut. Kuna ka küberkuritegevus areneb kaugtööajastul kiiresti, siis peab olema uutest kuritegevuse vormidest teadlik juba enne nende massideni jõudmist.

Hiljuti tüssasid Vene kelmid süvavõltsingu abiga ka Eesti, Läti ja Leedu parlamendiliikmeid, kui esinesid Aleksei Navalnõi abi Leonid Volkovina. Foto: twitter

«Inimene peab selliste võltsvideote puhul olema väga tähelepanelik ja jälgima, kas videopildis on midagi kummalist, kas temaga suhtleva inimese miimika on veider või tundub miski muu kahtlane,» ütles Paabut.

Süvavõltsingutest ei kujune ainult finantskuritegevuse probleem, vaid neid on võimalik kasutada ka näiteks propagandarelvana valeinfo levitamisel. Sellele viitas ka Eesti Välisluureamet tänavuses aastaraamatus. «Eriti suur oht tekib siis, kui tehnoloogia areng jõuab nii kaugele, et suudetakse luua veenvaid ja inimsilmaga tuvastamatuid süvavõltsinguid. See teeks avalikkusele keerulisemaks eristada võltsinfot tegelikust,» seisab aastaraamatus.