Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti Energia ja Taani energiagigant rajavad Liivi lahte meretuulepargi

Liivi lahe meretuulepagi projekt. FOTO: Eesti Energia.

Maailma juhtiv avamere tuuleenergia arendaja, Taani suurim energiafirma Ørsted ning Eesti Energia allkirjastasid koostöökokkuleppe, mis kirjeldab turuliidrite visiooni rajada koostöös Liivi lahte regiooni esimene meretuulepark enne 2030. aastat, teatas Eesti Energia.

Eelmise aasta septembris sõlmisid Läti ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumi ühise avamere tuulepargi loomiseks. Kui avamere tuuleenergiat toetav õigusraamistik valmib, on Ørstedi ja Eesti Energia eesmärk selle dokumendi toel visioon ellu viia.

Ühiste kavatsuste memorandumi raames soovivad Eesti Energia ja Ørsted luua ühisettevõtte avamere tuuleenergia arendamiseks Balti riikides. Koostöö hõlmab Liivi lahe Eesti osas paiknevat olemasolevat tuulepargi projekti, kuid lisaks on Ørsted Lätis esitanud taotluse uuringute läbiviimiseks sealsetes vetes Liivi lahe tuulepargi kõrval asuvas arenduspiirkonnas, et koos Eesti Energiaga hübriidlahendus välja töötada.

Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe ütles, et kui sobiv õigusraamistik on paigas, võib avameretuul pakkuda rohelist energiat Eestile ja Lätile juba enne 2030. aastat. «Läänemere piirkond on kasvamas avamere tuuleparkide ehitamise keskuseks, mis aitab märkimisväärselt kaasa piirkonna ning kaudselt kogu Euroopa majanduse dekarboniseerimisele. Balti riikide elektritarbimist on võimalik suures osas katta avamerel toodetud tuuleenergiaga ning selle potentsiaali realiseerimiseks soovimegi Eesti Energiaga koostööd teha,» märkis Errboe. 

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul soovib ettevõte minna järk-järgult üle täielikult taastuvelektri tootmisele. «Meie taastuvenergiaettevõte Enefit Green on juba piirkonnas maismaa tuuleenergia liider. Oleme Liivi lahele avamere tuuleparki ette valmistanud juba üle kümne aasta. Koos Ørstediga on visioon kohalikust avamere tuuleenergia tootmisest veel sel kümnendil meile sammu võrra lähemal.»

Avamere tuuleenergiat on kavas arendada keskkonnasõbralikul viisil, kaasates kohalikke kogukondi, et nad saaksid tuulepargist kasu, lisas Sutter. Tema sõnul luuakse eeldused uue tööstusharu tekkeks koos kõrge kvalifikatsiooniga pikaajaliste töökohtadega energeetika, transpordi ja logistika valdkonnas. 

Balti riikidel seisab peagi ees desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Avamere tuulenergia on kõige otstarbekam võimalus suuremahuliseks taastuvenergia tootmiseks, et tagada tulevikus Eesti ja Läti elektrienergia varustuskindlus.

Lisaks Eesti ja Läti koostööle on ka ELi avamere taastuvenergia strateegias tehtud ettepanek suurendada Euroopa avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 GW-lt vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks.

Tagasi üles
Back