Tänases saates «Foorum» arutlesid tänased saatekülalised selle üle, kas Eesti vajab kriisiplaani ning leidsid, et käiku peaks laskma nn abipaketid.
Vare: laenata ei tohi kulutamiseks
21. jaanuar 2009, 23:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusprofessor Ivar Raig pakkus selleks välja kolm majanduse stimuleerimispaketti. Esimene neist aitaks neid, kes on sattunud hätta, teine toetaks ettevõtlust ja reaalmajandust ning kolmas oleks riigi institutsioonide muutmise pakett.
Ka endise Hansapanga juht Indrek Neivelt koostas oluliste abipakettide nimekirja. Esiteks tuleks Neivelti arvates tegeleda ekspordi suurendamisega. Teiseks vaadata, et raha pakkumine ei langeks. Kolmandaks tuleb üle vaadata riigi ja kohalike omavalitsuste eelarved ning leida võimalusi, kuidas kulusid kärpida ning neljandaks tuleb vaadata, mida saaks teha riik, et töötus oleks väiksem.
«Pärast seda suurt tarbimispidu on meie peamine probleem konkurentsivõime selle kulubaasi juures, kus me täna oleme,» ütles Neivelt. «Meie eksport kukub.»
«Tuleb aru saada, et karm reaalsus on selline, et kui erasektor kärbib kulutusi, töötajate arvu ja palkasid, siis ei saa loota, et riigisektor elab oma elu edasi,» lisas Neivelt.
Riigi laenuvõtmise või reservide kasutamise koha pealt olid saatekülalised üpriski üksmeelel. Neivelt kinnitas, et laenu tohiks võtta ainult selleks otstarbeks, et saaks süsteemi efektiivsemaks muuta, mitte tarbimiseks.
Sama ütles ka transiidiekspert Raivo Vare. Tema toodud näitel kasutavad näiteks Soome ja Rootsi laenatud raha selleks, et teha olulisi investeeringuid, mis annavad ka tulevikus efekti. «Laenata ei tohi kulutamiseks!»
Neivelt tõi saate lõpuks lauale veel paar ideed, kuidas riiki rohkem raha sisse tuua. Näiteks pakkus ta, et kuna Skandinaavias ning Lääne-Euroopas on haigekassa ja haiglate süsteem väga kallis, võiks osa ravisid Eestisse tuua.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk arvas, et kallimad naabermaad hakkavad teatud teenindust ja tootmist meile üle tooma küll, sest nende maal on see piisavalt kallis. «Probleem on aga selles, kuidas nad tõesti just Eestisse tuleksid.»