Kõigepealt kopsakas riigiabi, siis rekorddividend: rahvas on Daimleri peale tulivihane

Liina Laks
, reporter
Copy
Daimler AG gruppi kuuluva Mercedes-Benzi logoga valuvelg.
Daimler AG gruppi kuuluva Mercedes-Benzi logoga valuvelg. Foto: MICHAELA REHLE/REUTERS/Scanpix

Daimler on Saksamaal rahva viha alla sattunud: koroonakriisi ajal saatis firma 700 miljoni maksumaksja euro eest inimesi sundpuhkusele, tuhatkond töötajat värisevad oma töökohtade pärast, aga ettevõte teatas äsja rekordkvartalist ning tahab oma investoritele hiiddividendi maksta.

Nii nagu Eestis, avastatakse ka teistes riikides, et kroonaabi said ettevõtted, kellel seda sugugi poleks tarvis olnud ning kes maksumaksja raha piltlikult öeldes lihtsalt laiaks lõid.

Saksamaal kütab kirgi Daimler: firma kasutas suures mahus nn sundpuhkusraha (kurzarbeitsgeld) ehk maksumaksja tasus ettevõttele selle ees, et saata töötajad väiksema palgaga sundpuhkusele. Majandustulemuste avaldamisel on aga selgunud, et firma käsi pole kriisis sugugi halvasti käinud, kaugel sellest. Ettevõte teatas juba märtsikuus, et tahab maksta aktsionäridele dividendideks 1,4 miljardit eurot ehk 1,35 eurot aktsia kohta. Rahahäda ei paista Daimleril ühestki otsast: firma teatas möödunud nädalal esimese kvartali tulemused, millest lähtub, et ettevõte teenis 4,4 miljardit eurot puhaskasumit, tervelt 26 korda rohkem kui aasta varem.

"See on kapitalismi inetu lõust."

SPD poliitik Carsten Schneider Daimleri käitumise kohta

Samal ajal kaalub Daimler tervelt 15 000 inimese koondamist.

See kõik on sakslased alates tavainimestest ja lõpetades poliitikutega tagajalgadele ajanud. Juriidiliselt on Daimleri käitumine korrekne: keegi ei keela otseselt dividendide maksmist, kui riigiabi saadud on. Siiski jagub saksa poliitikutel Daimleri aadressil vaid vängeid väljendeid. Leitakse, et selline dividendidega laiutamine ajal, mil kaalutakse hiidkoondamisi ning maksumaksja Daimleri edu kinni maksma pidi, on üsna jäle ja firma võiks abiraha tagasi maksta.

Väljaanne Nordbayern tsiteeris SPD-poliitikut Carsten Schneiderit, kes ütles, et sisuliselt on sundpuhkuse-rahade näol tegu riigiabiga ja kes parasjagu riigiabi saab, ei tohi samal ajal aktsionäridele kasumit välja jagada. «See on kapitalismi inetu lõust. Ma olen sellistel juhtudel üldise dividendikeelu poolt.» Kriitikat jagus ka teistel võimuparteidel. Daimler tahab aga dividendist kinni hoida.

Rekorddividendist võidaksid eelkõige Kuweidi riigifond, kellel on autofirmas ligi 7protsendine osalus, samuti Hiina miljardär ja Geely omanik Li Shufu. 20% aktsionäridest moodustavad jaeinvestorid.

Daimleri aktsia on viimase 12 kuuga kerkinud ligi 173 protsenti ja kaupleb 73 euro tasemel.

Ka Eestis ei tule selliseid näiteid kaugelt otsida

Eesti meedia on pikalt kirjutanud, kuidas kroonaabi said firmad, kelle puhul on väga raske leida jälgi, et koroonakriis neid kuidagi tabas. Ka riigikontroll on Eesti koroonarahade jagamist teravalt kritiseerinud. Negatiivseks näiteks on korduvalt toodud nn MESi toetusi, kus raha voolas üsna vabalt firmadesse, millel polnud suurt seost ei maaelu ega ka koroonahädaga. Nii sai miljonite eurode jagu toetust suurärimees Vjatšeslav Leedo ja tema ettevõtted,

Ka Kredexi jagatud rahad tekitavad hulga küsimusi, näiteks on saanud kahes jaos soodsatel tingimustel niinimetatud koroonalaenu Ladina-Ameerikas kiirlaenuäri ajav Fiizy OÜ kokku 2 miljoni euro jagu, mis on seotud reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiuga.

Ametisolev valitsus otsustas, et enam ei vaja Kredexi suurlaenud valitsuse otsust vaid seda teeb Kredex ise.

Tagasi üles