Kindlustus ei pruugi kulupõlengust tekkinud kahju hüvitada

Pärnumaal on sel kevadel juba ohtralt kulupõlenguid olnud. Foto: Marko Saarm

Olenemata keelust põletatakse kulu soojade ilmadega aina rohkem. Ainuüksi tänavu aprillis on päästjad kustutanud üle 200 maastikutulekahju. 

Eestis on kulu põletamine keelatud ja sellega võib kaasneda rahatrahv. ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht Erko Makienko selgitas, et hooletust tuletegemisest tekkinud kahjusid ei pruugi kindlustus hüvitada. «Kui kindlustatu teeb ebaseaduslikult lõket või on tuld tehes raskelt hooletu ning selle tagajärjel põleb näiteks tema maja maha, siis seda kindlustus katta ei pruugi,» sõnas ta.

Kui lõket tehakse seadusi ja ohutusnõudeid järgides ning lenduvast sädemest tekib siiski tulekahju, võib kindlustus varalise kahju hüvitamisel appi tulla. «Kui aga kannatada saab kolmanda isiku, näiteks naabri vara, peab lisaks kodukindlustusele olema ka kodukindlustuse laiendatud vastutuskindlustus,» selgitas Makienko.

Selle aasta suurim tule tegemisest alguse saanud kodukahju ulatus 50 000 euroni. Tulega seotud juhtumite arv moodustab vaid kaks protsenti kõigist kodukindlustuse juhtumitest, kuid kahjusummat silmas pidades tervelt 34 protsenti kõigist juhtumitest, ulatudes üle 7 miljoni euro, selgub kindlustusfirma viimase viie aasta kahjustatistikast. «See näitab, et tulega seotud kahjud on reeglina väga suured,» nentis Makienko.

Päästeliidu nõukogu liige ja Vajangu tuletõrjeühingu juht Toomas Sillamaa ütles, et aprillis oli maastikupõlenguid väga palju. «Palju probleeme on näiteks on värskelt suvila või maakodu soetanud inimestega. Ei arvestata näiteks sellega, et tuul võib äkitselt suunda muuta ja ühest sädemestki võib alata põleng, mis ehmatava kiirusega peremeestel ja -naistel üle jõu käima hakkab,» rääkis ta.

Mõned päevad tagasi Tuuru külas hooletu lõkke süütamisest alguse saanud suurt maastikupõlengut kustutamas käinud Nõva tuletõrjeseltsi juht Tõnu Osa lisas, et lõkke süütamine tuleb enne korralikult läbi mõelda: «Linnainimesed tulevad maale ja asuvad kohe suure tuhinaga tegutsema. Ei võeta arvesse ümbritseva looduse eripärasid ja ilmastikutingimusi.»

Tuletõrjeseltsi juhi sõnul kasvas möödunud aastal koroonakriisi alguses hooletu põletamisega seotud väljakutsete arv hüppeliselt. «Nüüdseks on koroonapagulased juba nii-öelda maainimesteks saanud ja kaalutlevad oma tegusid ja nende tagajärgi paremini. Ilmade paranedes aga olukord halveneb,» lisas ta.

Seitse lõkketarkust: 

1. Alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonetest vähemalt 8 meetri kaugusel, suurem lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.
2. Lõket tee mittesüttival pinnal, piira see valli või kividega ning puhasta lõkke ümbrus.
3. Lõkke tegemisel peab tuule kiirus jääma alla 5,4 meetri sekundis.
4. Lõke peab olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel.
5. Ära jäta lõket järelvalveta! Hoia lõkke juures 10 liitrine veenõu või 6 kilogrammine tulekustuti.
6. Lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta see veega.
7. Hea alternatiiv lõkkele on välikamin, mida on oluliselt lihtsam kontrollida.

Allikas: Päästeliit