Eesti inimesed on tänavu investeerimispättidele kaotanud üüratu summa

Politsei pelgab investeerimiskelmuste tõusu. Foto: «Reporter» / Kanal 2

Kuigi investeerimiskelmuste arv püsib pensionireformi raha kättesaamise eel eelmise aastaga sarnasel tasemel, on taas sagenenud üsna värske pettuse liik.

Politsei andmetel on Eesti inimesed tänavu kaotanud pättidele juba väga suuri summasid. «Kelmusi, kui inimestele pakuti võimalust panna oma raha tulusalt teenima aktsiaturgudel või krüptorahasse investeerides, registreeris politsei mullu kokku 170. Kogukahju on üle 5,6 miljoni euro. Tänavu jaanuaris ja veebruaris lisandus 23 juhtumit. Märtsis teatati politseile veel 30 uuest juhtumist, mille kahju oli üle 263 000 euro,» ütles politsei pressiesindaja Leana Loide. Ainuüksi jaanuarikuus kaotati pättiele 136 000 eurot.

Inimestelt raha kättesaamiseks kasutatakse erinevaid skeeme, aga politseile teeb muret, et kui varasemalt helistati inimesed läbi ja suunati siis interneti kaudu kahtlastele lehekülgedele raha üle kandma, siis nüüd on sagenenud juhud, kus inimene leiab ise mingi portaali või kuulutuse internetist, jätab oma andmed sinna üles ning jääb siis päti kõnet ootama. Loide sõnul võib nn investeerimiskelmuste puhul kuluda kuni pool aastat enne kui ohver aru saab, et ta on oma säästud päti kätte andnud, senikaua kannab ta oma raha regulaarselt võõrale kontole, mille eest talle fiktiivseid väärtpaberite liikumisi näidatakse - kui sedagi.

Petuskeemid on levinud ka tinderis. «Hakatakse suhtlema ja siis mõne kuu pärast mainitakse, et mul siin üks sõber on investeerimisguru,» nentis Loide.

Harvad pole paraku ka juhtumid, kus inimestele helistatakse, suunatakse nad mingit programmijuppi internetist alla laadima, millega pätt võtab ohvri arvuti enda kontrolli alla ning inimene on sunnitud pealt vaatama, kuidas pätt tema nimel laenu võtab või lepinguid sõlmib. «Inimesed lihtsalt annavad oma raha ära,» ohkas Loide. Samas tuleb öelda, et pätid on ülimalt osavad müügimehed ning need, kes ei ole psühholoogilise mõjutamisega varem kokku puutunud, ei pruugi asjast aru saada enne kui hilja.

«Sellist statistikat, kus oleks keskmised summad või ohvrite vanused, meil kahjuks ei ole, kuid näiteks pangakelmuste skeemi puhul saame öelda, et kõige rohkem on kannatanuid Harjumaal ja seejärel Ida-Virumaal. Ülejäänud juhtumid Tartu- ja Valgamaal ning Lääne-Virumaal,» rääkis Loide.

Pangatöötaja-skeem kogub hoogu

Praegu kogub hoogu eelmise aasta juulis tekkinud skeem, kus inimestele helistasid kelmid, kes esitlesid end pangatöötajatena. Kelm teavitab inimest kahtlasest tehingust kontol ning palub selle peatamiseks inimeselt tema sisselogimise koodi ning palub Smart-ID või Mobiil-ID kaudu sisestada PIN-koodid.

Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro. Alates jaanuarist kuni 20. aprillini on politsei registreerinud veel 98 sellist juhtumit ning kahju on enam kui 400 000 eurot.

Jaanuaris registreeriti selliseid juhtumeid 45 ning kahju oli enam kui 212 000 eurot. Veebruaris skeem aeglustus, kuid alates märtsi keskpaigast on kelmid taas Eesti inimesed sihikule võtnud. Märtsis ja aprillis pöördus politseisse 44 inimest, kes kannatasid üle 155 000 euro kahju. Sealjuures tuleb arvestada, et politseisse kõik juhtumid ei jõuagi, nii et neid võib olla päriselus palju rohkem.