Eksperdid: Väiksemate summade investeerimisel eelista fonde

Eurod Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Väiksemate, kuid regulaarsete summadega tasub kaaluda investeeringuid, mille tehingu- ja hoidmistasud on võimalikult madalad, seega võiks kaaluda näiteks paigutusi pensioni III sambasse või mõnda investeerimisfondi.

Tihti on levinud arusaam, et investeerimisega alustamiseks peaks olema kogunenud märkimisväärne rahasumma. Tegelikkuses see nii ei ole ning investeerimist on võimalik alustada ka kõigest mõnekümnest eurost kuus.

SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Koplimäe selgitab, et kui alustada väiksemate summadega, siis tasub kaaluda investeeringuid, mille tehingu- ja hoidmistasud on võimalikult madalad. «Seda eelkõige selleks, et tasud investeeringutest teenitavat tootlust nö ära ei sööks. Regulaarsete väiksemate summade investeerimisel võiks kaaluda näiteks paigutusi pensioni III sambasse või mõnda investeerimisfondi.»

Isegi kui pangakontole on kogunenud suurem rahasumma, siis ühekordse paigutuse asemel tuleks investeeringut ajaliselt hajutada ehk investeerida näiteks iga kuu või iga kvartal, hoolimata sellest, kas turg tõuseb või langeb. «Sellisel moel investeerides toimub iga ost eri hinnatasemelt, tänu millele saab vältida ekstreemumeid. Kui osta stabiilselt tõusval turul, siis krahhi hetkeks, mis on investeerimise paratamatu osa, on investeering juba tulu teeninud ja langus ei mõjuta investeeritud kapitali nii suurel määral,» rääkis Koplimäe. «Kui jätkate ostmist ka langeval turul, siis saate iga järgneva investeeringu teha odavamalt tasemelt. Kui hind taas tõusma hakkab, on teie keskmine ostuhind madalam ja te tulete langusest kiiremini välja.»

Finantsinstrumente, kuhu investeerida on erinevaid, näiteks aktsiad, ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid, võlakirjad, investeerimisfondid. Erinevad instrumendid on erineva riskitasemega ning see, milline instrument konkreetsele investorile sobib, sõltub sellest kui suurt riski on investor valmis võtma. 

Luminori Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose lisab, et kuna investeerida saab tänapäeval ka väga väikeste summadega ja suuresti ilma teenustasudeta, siis võib investeerimist alustada kasvõi ühe euroga.

«Investeerimisega alustades võiks esialgu siiski investeerida fondidesse, nii on tagatud parem hajutatus, võrreldes sellega kui väikeste summade eest aktsiaid osta. Ka fondide puhul saab alustada vähesest ning piisab isegi 50-100 euro olemasolust.»

Kui kasutusel on summad alates 1000 eurost, siis on Kose hinnangul heaks võimaluseks portfelli kaasata börsil kaubeldavaid fonde (ETF), mis oma kulude struktuuri ja muude omaduste poolest on arvestatavaks alternatiiviks aktiivselt juhitud fondidele.»

Swedbanki blogis kirjutab Tarmo Tanilas, et enne personaalse portfelli loomist tasub hoolikalt mõelda, kui palju aega ning huvi on investoril tulevikus enda investeeringutega tegeleda. Passiivse strateegia eelistamisel rahuldub investor turu keskmise tootlusega ning investeerib erinevatesse indeksitesse, kus juba mõne ostuga on võimalik saada hästi hajutatud portfell. «Tegemist on kuluefektiivse lahendusega, kuid väärtpaberite ostu- ja müügiotsused peab iga investor ise tegema,» sõnas Tanilas.

Aktiivse strateegia korral püüab investor saavutada turu keskmist ületavat tootlust, kasutades selleks väärtpaberite analüüsi ning otsides soodsaid tehinguhindu. Piisava aja ning teadmiste puudumisel ei pea Tanilase sõnul tingimata antud strateegiast loobuma, vaid pankade kaudu saab osta ka aktiivselt juhitavaid investeerimislahendusi, kus investeerimisotsused langetavad investori eest fondijuhid koos oma analüütikute meeskonnaga. «Nii jääb investorile rohkem vaba aega, kuid investeerimisega kaasnevad kulud on samuti mõnevõrra kõrgemad.»