Kuidas hinnata investeerimisriske ja riskitaluvust?
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
23. aprill 2021, 06:00
/nginx/o/2021/04/22/13742008t1hb92d.jpg)
Väärtpaberite hinnad võivad nii tõusta kui ka langeda. Algaja investor peaks enne investeerima asumist selgeks tegema, milline on investeeringu risk ja tema enda riskitaluvusvõime.
Luminori Eesti privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul on üheks peamiseks riskiks emitendi risk, mille realiseerumine väljendub selles, et aktsia või muu instrumendi emiteerinud ettevõtte majandustegevus kujuneb ootustele mittevastavaks. «See omakorda võib avaldada väga suurt negatiivset mõju investeeringu väärtusele ehk teisisõnu üksikusse aktsiasse või muusse instrumenti investeerides eksisteerib võimalus kaotada kogu alginvesteering,» kirjeldas Kose.
Teine oluline risk on tururisk, mis seondub finantsturgude üldise kõikumisega. Investori jaoks väljendub see aktsiaturgude või võlakirjaturgude üldises sentimendis, mis omakorda portfellis paiknevate investeeringute väärtust mõjutab.
«Tururiski puhul peaks investor teadvustama erinevate varaklasside ajaloolist kõikumisulatust – kui palju võivad aktsiaindeksid kriiside jooksul langeda ning milline võib olla näiteks võlakirjainvesteeringute liikumisulatus teatud ebasoodsatel perioodidel,» märkis Kose.
Riskitaluvuse hindamiseks on olemas pankadel investeerimisriski küsimustikud. Konkreetsemalt võib algaja investor mõelda, kuidas ta talub olukorda kui teatud perioodi jooksul kogu aktsiaturg langeb näiteks 50 protsenti.
«Sel juhul võib isegi hästi hajutatud aktsiaportfell suure tõenäosusega käituda sarnaselt või langeda isegi veelgi enam,» rääkis Kose. «Ajaloost võib tuua ka näiteid, kus olulised aktsiaindeksid langesid isegi rohkem kui poole võrra – seega peaks riskitaluvuse hindamisel olema teadlik varaklasside võimalikest negatiivseimatest stsenaariumidest. Seeläbi saab otsustada, milline oleks investori riskitaluvusele vastav sobilik varaklasside jaotus portfellis.»
SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Koplimäe sõnul tähendab suurem risk võimalust teenida investeeringu pealt kõrgemat tulu, teisalt aga ohtu kaotada oma investeering.
Investeerimisel on tulu ja risk omavahel tihedalt seotud. Riskantsem instrument on üldjuhul parema pikaajalise tulususega, sest investor peab saama oma suurema riski kompenseeritud. «Samas kõigub niisuguse instrumendi väärtus rohkem ja see on suurema pankrotiohuga, seega riskantsem. Turvalisem instrument on küll stabiilsem, kuid enamjaolt ka väiksema tulususega,» selgitas Koplimäe. Kõrge riskitasemega investeeringut võib olla lihtne taluda siis, kui selle tootlus on positiivne. «Tasub siiski mõelda, kas tunneksite sama, kui turg langeb ja hakkate oma investeeringuid kaotama.»
Testide alusel saab hinnata investori riskitaluvust. Tavaliselt on need küsimustiku vormis ning puudutavad investori praegust finantsolukorda, eesmärke ja eelmiseid investeerimiskogemusi. Tavaliselt kuulub testi alla ka psühholoogiline osa, mis mõõdab investori emotsionaalset võimet riski taluda.
«Investori riskitaluvus võib aja jooksul ka muutuda, näiteks kui pere kohustused suurenevad või vähenevad, majanduses toimuvad olulised muudatused või muutuvad teised asjaolud,» märkis Koplimäe. «Seega on mõistlik oma finantseesmärgid ja riskitaluvus regulaarselt üle vaadata, soovitatavalt vähemasti kord aastas. Vajadusel tuleb olla valmis tegema oma investeeringutes muudatusi.»
Lisaks väärtpaberite hinnariskile kaasneb investeerimisel veel mitmeid erinevaid riske nagu näiteks valuutakursside kõikumine. Tarmo Tanilas kirjutas Swedbanki blogis, et Baltikumi investori jaoks ei kujuta valuutarisk mingit ohtu seni, kuni ta investeerib vaid eurodes nomineeritud väärtpaberitesse. Liikudes aga näiteks USA, Rootsi või Norra väärtpaberiturgudele, kus kaubeldakse dollarite ning kroonide eest, tuleb lisaks väärtpaberite hinnaliikumistele arvestada ka kohalike valuutade noteeringute pidevate muudatustega.
Lisaks sisaldab riske intressimäärade kõikumine. Intressimäärad on finantsturgudel pidavas muutumises. Intressimäärade langus on Tanilase sõnul reeglina aktsiate ning võlakirjade hindadele mesi ning intressimäärade tõus mürk. Madalamad intressimäärad tähendavad ettevõtetele väiksemaid intressikulusid ning kõrgemaid kasumeid. Finantsturgude intressimäärade üle otsustavad keskpangad, kes rahapoliitikat teostades püüavad majandustsüklist sõltuvalt vältida heal ajal majanduse ülekuumenemist või siis rasketel aegadel lisada täiendavaid stiimuleid.
Keskpangad saavad võlakirju ostes suurendada nõudlust võlakirjade järele, mistõttu võlakirjade hind tõuseb ning võlakirjade eest makstav intress langeb. Võlakirju müües nende pakkumine aga suureneb, mis toob võlakirjade hinna allapoole ning viib intressid kõrgemale. Intressimäära risk on seotud tururiskiga, mis finantsturu ebasoodsate arengute korral võib investorile kaasa tuua varade väärtuse languse. Intressimäära riski saab alandada lühema tähtajaga võlakirju ostes, mis aga lisaks väiksemale riskile toob kaasa ka portfelli madalama tootluse.
«Investeerimisega kaasnevaid riske ei tasu paaniliselt karta ning nendega peab õppima elama. Risk on samal ajal nii oht kui ka võimalus. Erinevate riskide sisuline mõistmine aitab investeerimisega kaasnevatest hirmudest üle saada ning panna atraktiivsed võimalused enda heaks tööle,» kirjutas Tanilas blogis.
Tark investor hajutab oma investeeringuid alati mitmete erinevate instrumentide vahel, samuti erinevate majandussektorite ja riikide vahel. Oluline on ka investeeringu hajutatus ajas ehk väärtpaberite ostmine järk-järgult ning arusaamine, et pikaajalisel investeerimisel töötab aeg sinu kasuks.