Kodumaiselt looduselt võetakse jätkuvalt rohkem kui vastu antakse (1)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
22. aprill 2021, 11:34
:format(webp)/nginx/o/2020/09/02/13318551t1h6270.jpg)
22. aprillil tähistatakse üleilmselt Maa päeva, mille tänavuseks teemaks on «Taastada meie Maa». Eestis võetakse loodusest jätkuvalt rohkem kui tagasi antakse, kirjutab statistikaamet blogipostituses.
Eestis on iga aastaga ammutatud järjest suurem tükk kodumaisest keskkonnast, teatas amet. Kodumaise toorme kasutus on viimasel kümnendil kuivkaalus arvestatuna suurenenud 36 miljonilt tonnilt 42 miljoni tonnini aastas. Peamiselt on kasvanud liiva ja kruusa, puidu ning põllumajandussaaduste kasv.
Samas üksikute materjaligruppide kasutamine väheneb, nii 2016. aastal kui ka 2019. aastal kahanes oluliselt põlevkivi kaevandamine.
Ehitusmaavarade kasutus suureneb kohaliku tarbimise kasvu tõttu, biomassi puhul on tegu ekspordi kasvuga. Puidu eksport on viimasel kümnel aastal suurenenud 4 miljonilt tonnilt aastas 5,7 miljoni tonnini.
Põlevkivi kaevandamise vähenemise taustal on viimasel viiel aastal kasvanud põlevkivist toodetud kütuste eksport.
/nginx/o/2021/04/22/13741214t1hce29.png)
Õhku satub aina enam jäätmete koguseid
Inimeste tegevuse mõju aineringes selgub tulevikus, nendib amet. Viimasel kümnel aastal on Eesti keskkonda lisandunud järjest suurenevad õhuheitme ja jäätmete kogused. Langustrendi märkab vaid viimasel kahel aastal: süsnikdioksiidi kogus vähenes 2019. aastal võrreldes aasta varasemaga hinnanguliselt 29 protsenti ja jäätmete kogus 14 protsenti.
Kasvuhoonegaaside heite osas on aga seatud siht mitte ainult vähendamisele, vaid hoopis kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseni aastaks 2050. Põhjus sellisteks sihtideks on osaliselt selles, et keskkonna tasakaalustav võime on jäänud väiksemaks.
Eesti panus keskkonnakaitsesse on Euroopas keskmine
Keskkonnakaitse probleemide lahendamisele ja ennetamisele kulutatakse Eestis aastas samapalju kui näiteks kogu teadus- ja arendustegevusele kokku.
Eestis on keskkonnakaitseteenuste maht ning keskkonnainvesteeringud viimasel kümnendil absoluutväärtustes suurenenud 548 miljonilt eurolt 2010. aastal 614 miljoni euroni 2018. aastal. Kulutusi keskkonnakaitsele ei ole tehtud teiste valdkondade arvelt, kuid on majandusega võrreldes kasvanud ka aeglasemalt.
51. korda tähistatava Maa päeva tänavuse teema «Taastada meie Maa» fookuseks on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning muu, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.