/nginx/o/2020/05/01/13079517t1h63a2.jpg)
Eesti veondussektori teatel eksitab rahandusministeerium avalikkust eksitavate väidete ja väärarusaamadega, mille varjus otsustab valitsus Eesti majandusele negatiivselt mõjuva diislikütuse aktsiisitõusu.
«Kahjuks peame nentima, et kogu eelarvestrateegia ja aktsiisitõusu ette valmistav protsess on olnud äärmiselt läbipaistmatu ja ühepoolne,» ütles Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing.
«Rahandusministeerium varjab aktsiisitõusu tegelikke mõjusid avalikkuse eest – näiteks on tegelikkuses umbes 14-15-sendine diislikütuse müügihinna tõus peidetud osava arvestuslükke abil «kõigest 6-protsendiliseks hinnatõusuks». Ilmselgelt on tegu inimeste eksitamisega,» lisas Kitsing.
«Eks lõpuks otsustab valija – 2023. aasta riigikogu valimiste eel on tankla postihind üle 1,5 euro, piirikaubandus õitseb ja eelarve on kroonilises miinuses,» märkis Kitsing.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosis seisab, et järgmisel aastal on oodata diislikütuse deklareerimise vähenemist, kuna 1. maist 2022 tõuseb aktsiisimäär endisele tasemele, 493 eurot 1000 liitri kohta, tuues kaasa üle 6-protsendilise jaehinna suurenemise.
«Suurim negatiivne mõju tuleb piiriülese tankimise kasvust. Tankimine, mis ajutiselt tagasi Eestisse toodi, viiakse taas lähiriikidesse tagasi,» seisab prognoosis.
Samuti on rahandusministeeriumi prognoosist näha, et veel tunamullu 7,9 protsendini ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diislikütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2 protsendi ehk 10 miljoni liitri tasemele.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimehe Jaak Kivisilla sõnul näitab rahandusministeeriumi nägemus Eesti veondussektori konkurentsipositsiooni osas, et ministeerium ei saa sektori toimimise loogikast aru.
«Väited, et Eesti veonduse probleemid tulenevad kõrgest palgapoliitikast või tööjõupuudusest, ei pea absoluutselt paika. Sektor on väga paindlik ja palgatasemed on regioonis praktiliselt võrdsed,» selgitas Kivisild.
«Tööjõupuudus kummitab lisaks Eestile ka teisi riike – eriti Kesk-Euroopas. Nii mängibki suurt rolli riiklik kütuse maksupoliitika – meie vedajad ei taha mitte odavamat hinda naabritega võrreldes, me soovime sarnast konkurentsipositsiooni. Aktsiisitõus ja Euroopa Liidu suuruselt neljas diislikütuse aktsiisimaks paneks meie vedajad taaskord väga keerulisse rolli,» märkis Kivisild.
Veondusettevõtte kulude struktuuris on sektori teatel kõige suurem osakaal kütusel – sõltuvalt vedude iseloomust kuni 50 protsenti.
Veondussektori esindajad on ühel meelel, et vaadates sektori käekäiku eelmise aasta aktsiisilangetuse järel, on näha, et kohalike vedajate majandustegevust on see märkimisväärselt soodustanud.
«Aktsiisilangetuse väga selge positiivne mõju tuleb välja juba 2020. aasta kolmanda kvartali veomahte analüüsides – nii kasvas vedude tonnaaž koguni 65 protsenti sama aasta esimese kvartaliga võrreldes,» tõi Herkki Kitsing välja sektori suured kasvunumbrid.
«Kogu täiendav majandustegevus ja sellega kaasnev tankimine liiguks koheselt Eestist välja. Veelgi enam – sektor on äärmiselt nördinud, et riik ei ole üldse sektoriga diskussioonis olnud ning tankimine võib Eestist juba pettumise pärast veel enne aktsiisitõusu lahkuda,» hoiatas Kitsing.
Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori nentis, et sektor on segaduses, kuidas niivõrd ebaadekvaatsete arusaamade järgi saab üldse majanduskeskkonda analüüsida. «Rahandusministeeriumi hinnang, et veondus hakkab Eestis rohkem tankima ka kõrgema aktsiisitaseme korral, on lihtsalt jaburus. Sureb ettevõtlus, kärbuvad tankimismahud ja drastiliselt väheneb ka riigieelarve laekumine.»
:format(webp)/nginx/o/2020/01/14/12872557t1h2766.jpg)
Siiski loodavad vedajad, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väärtustab Eesti vedajat ja teisi esindusorganisatsioone, kes on minister Taavi Aasalt palunud tänase aktsiisitasemega jätkata. «Rahandusministeeriumi silmaklappidega ja igasugusel majandusloogikal põhinev aktsiisipoliitika viib Eesti veonduse ja töötleva tööstuse sohu, kust on keeruline välja tulla,» kritiseeris Tori valitsuse plaane.
«Eks lõpuks otsustab valija – 2023. aasta riigikogu valimiste eel on tankla postihind üle 1,5 euro, piirikaubandus õitseb ja eelarve on kroonilises miinuses. Eks siis peavad Eesti inimesed otsustama, kas täielikult ettevõtjaid ja ilmseid riske ignoreerinud ja aktsiistõusu otsustanud Keskerakond ja Reformierakond väärivad nende hääli,» tõi Herkki Kitsing välja aktsiisitõusu pikaajalised mõjud järgmiste Riigikogu valimiste kontekstis.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)