/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/09/20/13359915t1h728b.jpg)
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu koroonakriisi mõjude leevendamiseks suunatud käibelaenu ja laenukäenduse kriisimeetmed on esmaspäevast taas taotluste esitamiseks avatud.
2020. aasta laenujääk 14,3 miljonit eurot suunatakse uuesti kasutusse. Sellest 2 miljonit eurot on ette nähtud käibelaenudeks ning 12,3 miljoni euro ulatuses suurendatakse käendusreservi, teatas maaeluministeerium.
Käibelaenude väikese mahu tõttu piirdub laenu sihtgrupp ministeeriumi teatel põllumajandustootjate ja toiduainete töötlemise sektoriga. Lisaks on käibelaenude mahud ning eelarve jagatud ettevõtte suuruse alusel kaheks.
Mikroettevõtjatele on ette nähtud 5000 kuni 25 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 750 000 eurot ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ette nähtud 5000 kuni 200 000 euro suurused käibelaenud kogumahus üle 1,2 miljoni euro.
Kapitalirendile tormi ei joosta
«Käibelaenu jagamine ettevõtte suuruse alusel annab suuremale hulgale ettevõtjatele võimaluse sellele ligi pääseda, mis omakorda tagab rohkemate ettevõtetele võimaluse leevendada tekkinud käibevahendite puudust,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse pressiteates.
Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MES-i kaudu pangalaenudele tagatisi.
«Käendusreservi suurendamine on praegu väga vajalik, sest pangad on järjest enam hakanud ka ettevõtetele laene väljastama, mistõttu MES-i pakutav käendus annab pankadele kindlustunde oma laenuotsuste tegemisel,» märkis MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg.
Alates 2020. aasta maikuust pakuti MES-i kaudu koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamise meetmetena laenu 100 miljoni euro ulatuses, laenukäendust 50 miljoni euro ulatuses ja põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid 50 miljoni euro ulatuses.
Praeguseks on MES teinud kokku 314 laenuotsust kogusummas 85,7 miljonit eurot. Laenukäendustest on positiivseid otsuseid tehtud 43,7 miljoni euro ulatuses ning kapitalirendi puhul enam kui 4 miljoni euro ulatuses.
Ujulad, tuulepargid ja elamuskeskused
Möödunud aastal avatud maaelu kriisimeetmest on enam kui miljon eurot saanud teiste seas riigikogulase Kersti Sarapuu osalusega ettevõtted, mis käitavad Paides hotelli ja ujulat; Oleg ja Andres Sõnajala arendatav Audru Tuulepark OÜ ning Tullio Libliku arendatav elamuskeskus Saaremaal.
/nginx/o/2020/09/20/13359916t1h8d54.jpg)
Senise maaelu kriisiraha jagamist on kritiseerinud riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, mille hinnangul on otsustusprotsess kohati olnud läbipaistmatu, puuduvad ühtselt kehtestatud tingimused, samuti pole esitatud põhjendusi, kui taotlused on jäänud rahuldamata, selgitas komisjoni endine esinaine Katri Raik, kelle sõnul loovad need asjaolud eeldused korruptsiooniks ja riigi raha väärkasutuseks.