/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/02/13710248t1hf67e.jpg)
PwC (PricewaterhouseCoopers) viis ligi 300 Eesti, Läti ja Leedu tippjuhtide seas läbi uuringu, millest selgus, et pärast 2019.–2020. aasta kindlustunde langust on taastunud usk oma ettevõtte käibe kasvu.
Uuring: Eesti juhid usuvad taas firma käibe kasvu, aga otsivad ka võimalusi kulu kärpida
«Enda juhitava ettevõtte käibe kasvu osas on Baltikumi tippjuhid optimistlikud: kolme aasta perspektiivis ootab ettevõtte käibe kasvu lausa 87 protsenti, samas üheaastases vaates oli vastav näitaja 56 protsenti,» rääkis PwC Eesti juhtivpartner Tiit Raimla. «Kui võrrelda neid tulemusi samal ajal läbi viidud PwC ülemaailmse tippjuhtide uuringu tulemustega, siis globaalsetest tippjuhtidest 47 protsenti on kindlad käibe kasvus järgneva kolme aasta jooksul ning 36 protsenti usub, et nende käive järgneva aasta jooksul kasvab.»
Eesti tippjuhid peavad sarnaselt varasematele aastatele olulisemateks ettevõtte kasvu toetavateks tegevusteks orgaanilist kasvu, nii ütles 74 protsenti, ning uute teenuste või toodetega turule tulemist, nagu ütles 51 protsenti. Küll aga on sel aastal jõuliselt pildile tulnud sisemise efektiivsuse parandamine, mida pidas oluliseks 73 protsenti. «On näha, et Covid-19 andis selge tõuke mitte ainult kulude optimeerimisele, vaid ka sisemiste müügiprotsesside ümberkujundamisele ning sealt täiendava kasvu leidmisele,» nentis Raimla.
«Baltikumi võrdluses on eestlased aktiivsemad kasvu leidma läbi uute ühinemiste ja ülevõtmiste. Samuti kaaluvad Eesti tippjuhid rohkem koostööd teiste ettevõtjate ning iduettevõtetega,» lisas ta.
Eesti tippjuhid peavad tulevikuplaane tehes suurimateks äririskideks koroonapandeemiaga seonduvat, ebakindlat majanduskasvu, tehnoloogilise arengu kiirust, tarneahela häired, võtmeoskustega tööjõu leidmist ning tarbijakäitumise muutumist. 72 protsenti Eesti tippjuhtidest plaanib koroonakriisi tõttu suurendada pikaajalisi investeeringuid, et tagada suurem kuluefektiivusus. 70 protsenti tippjuhtidest plaanib suurendada investeeringuid digipöördesse, 61 protsenti aga küberturvalisuse ja andmekaitse tagamiseks.
/nginx/o/2021/04/18/13734017t1h3d83.jpg)
«Kõige suurem investeeringuplaanide vähendamine on tabamas reklaami ja brändi arendamist, samas ei ole need kokkuhoiud märkimisväärsed – vaid seitse protsenti tippjuhte plaanib seal investeeringuid vaid mõõdukalt kokku tõmmata,» lisas Raimla.
Värbamine on viimase aasta jooksul muutunud lihtsamaks ning see on selges korrelatsioonis kasvanud töötuse määraga. «Eesti paistab oma naabrite seas silma ainsa riigina, kus möödunud aastaga võrreldes plaanib suurem osa tippjuhtidest personali hulka suurendada. Tööjõu vähendamist kavandab vaid neli protsenti küsitluses osalenud Eesti tippjuhtidest,» rääkis Raimla. «Palgatõus ootab ees varasemast väiksemat hulka ettevõtetest ja ühtlasi on ka kavandatavad palgatõusu määrad varasemast väiksemad.»
Kui vaadata, millised on olnud muutused välisturgude osas, siis Eesti tippjuhtide ettevõtete kasvuperspektiivide jaoks on kõige olulisemad endiselt Soome 53 protsendiga, Läti 43 protsendiga, Leedu 34 protsendiga ja Rootsi 34 protsendiga. Kasvanud on Läti ja Leedu turgude tähtsus, esimest korda on väga tugevalt esile kerkinud Poola. Vähenenud on tippjuhtide hulk, kes toovad välja Saksamaad kui endale olulist sihtturgu, ka Venemaa jätkab stabiilselt oma tähtsuse minetamist. 18 protsenti Eesti tippjuhtidest ei pea välisturge enda kasvuperspektiivide jaoks oluliseks.
Eesti tähtsus sihtturuna on Leedu tippjuhtide jaoks märkimisväärselt langenud – kui aasta tagasi pidas Eesti turgu kasvu vaatest oluliseks lausa 56 protsenti tippjuhtidest, siis nüüd oli vastav näitaja enam kui 2,5 korda väiksem.
PwC globaalses uuringus osales rohkem kui 5000 tippjuhti üle kogu maailma. PwC Baltikumi uuringus osales ligi 300 tippjuhti Eestist, Lätist ja Leedust.