Eksperdid kardavad uut raha väljavoolu Lätti: «Et otsustajad nüüd viga ei teeks!»

Valitsuse kiire aktsiisitõusu tõttu alguse saanud alkoralli Lätti. Kauplus Ikla piiripunktis 2019. aastal Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tõdes, et tänu mootorikütuse ja alkoholi aktsiisi langetusele on olukord piirikaubanduses «normaalseks» saadud, kuid Eesti valitsuse otsused võivad jälle Eesti rahva maksumiljonid Lätti suunata.

Täiesti oodatult mõjus Eesti-Läti piirikaubandusele mullu nii aktsiisimäärade langetamine kui ka käimasolev tervisekriis. «Alkoholi aktsiisitulu laekumine välisturistide ostudelt Eesti põhjapiiril vähenes oluliselt, kuid samal ajal kasvas tulu kohalike inimeste ostudelt siseturul, sest eestimaalased käisid vähem Lätist alkoholi ostmas ja ostsid rohkem Eestist,» kinnitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juht Mait Palts nentis, et piirikaubandus on probleem, mille me ise tekitasime ja mida me peame nüüd ise lahendama. Piirikaubandus on kestnud viis aastat, aga olukord hakkab tasapisi normaliseerma. «Ega riikidele selline asi ei meeldi, kui maksutulu läheb teise riiki,» selgitas Konjunktuuriameti direktor Marje Josing. Samas rõhutas Josing, et maksud ei tohiks olla riigis sellised, et nood ei saa enam naaberriikide majandustega konkureerida. Kuna praegu on teravalt üleval diisliaktsiisi tõstmine, nentis Josing, et riik peaks makse vaatama selliselt, et väikeses majandusruumis ei võetaks oma ettevõtetel leiba käest, kuna vaadatakse ainult eelarverida ja mõeldakse, kuidas sinna raha saada.

Mait Palts ütles, et ka tema tunneb diisliaktsiisi tõstmise pärast muret, kuna juba praegu on Lätis postihinnad soodsamad. Kuigi on kuulda olnud, et transpordiettevõtted tangivad praegu pigem Eestis, siis kui aasta pärast peaks langetus ära kaduma ja Eesti hinnad kerkivad oluliselt kõrgemaks, siis see on murettekitav perspektiiv. «Siin on vana tõde, et aktsiisimäärade puhul tuleb poliitikaotsuste tegemisel lähtuda sellest, mis meie ümber toimub, me ei ole kuskil üksikul saarel ja kui kuskil on hinnavahe motiveeriv, siis seda kindlasti kasutatakse,» rääkis Palts.

Praegu tugev langustrend

Piirikaubandus Eesti lõunapiiril on jätkuvalt langustrendis, 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33% ning eelmisel aastal langes see 23%-ni, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Aastal 2017. ja 2018. kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, oli Lätist alkoholiostjate osakaal 35% täiskasvanud elanikest. «Lätist ostmine on vähenenud seetõttu, et 2019. toimunud aktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ja alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks spetsiaalset pikemat sõitu ette võtta. Meeles tuleb pidada ka seda, et möödunud aastal kehtisid äärmuslikud piirangud, mis takistasid piirikaubandust,» selgitas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käivate inimeste osakaal on langenud alates 2017. aastast kolm korda. Siis käis Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas 18% vastanutest. Möödunud aastal tegi seda vaid 6% vastanutest. Lisaks on langenud ka Lätist reisil või läbisõidul olles alkoholi ostjate osakaal 18%-ni võrdluses 2019. aastaga, kui seda tegi 24% läbisõitnutest.

Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnutest moodustasid suurima osa Lõuna-Eesti elanikud (49%). Seejuures olid Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnutest suurim osakaaluga Põhja-Eesti elanikud (41%), sest 2020. aasta suvel maailma reisipiiranute tingimustes sõideti palju ringi nn Balti mullis ja siis oli lihtne teha ka piiripoodides peatus.

Nüüd ostetakse alkoholi peamiselt isiklikuks tarbimiseks. Alkoholi kingituseks toomine on aastaga langenud 31%-lt 23%-ni, sõpradele ja tuttavatele raha eest toomine langes 18 protsendipunkti (28%-lt 10%-ni). Edasimüügiks mõeldud alkoholi osakaal on kadunud peaaegu täielikult.

Josingu sõnul ostsid Lätist alkoholi ostnud inimesed kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid (62%) ja mootorikütust (41%) ning spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid (23%) ja ehituskaupu (21%). „Lisaks alkoholile on Lätist läbi aastate enim ostetud toidukaupu ja mootorikütuseid. Ostude tippaastaks jäi 2019. aasta, kui toiduaineid oli Lätist ostnud ligikaudu viiendik (24%) ja mootorikütuseid 17% Eesti täiskasvanud elanikest. 2020. aastal Lätist ostmine tulenevalt pandeemiast oluliselt langes,“ lisas Josing.

Küsitlusest selgus, et tänavu plaanib Lätti alkoholi ostma minna 16%, ehituskaupu 13%, toiduaineid 12% , mootorikütuseid 10% ja tubakatooteid 5% vastanutest. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine on toonud kaasa ka teiste kaupade ostmise vähenemise.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et tervisekriisi mõju aitas piirikaubanduse mõjude vähenemisele kaasa, kuid see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras. «Alkoholiga seotud piirikaubanduse oleme saanud peale 5 aastat tagasi taas normaalsusesse, kuid nüüd on tähtis, et otsustajad sarnast viga uuesti ei teeks. Juba järgmise aasta 1. maile on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõstmine varasemale tasemele, mis motiveerib ühe tegurina taaskord piirikaubandust.»

220 miljonit eurot aktsiisi laekus mullu Eestisse, vähenemine oli tingitud Soome turistide langusest (2019. aastal oli laekumine 231 miljonit eurot)

Paltsi hinnangul asuksid peale aktsiisitõusu taaskord maanteetranspordiettevõtjad eelistama tankimist läbisõidul Lätist, kasvab ka eraisikute kaasaostetava kütuse hulk ja suureneb ka piiriäärne väiketarbimine. «Kütusekuludelt kokkuhoidmine on paljude leibkondade jaoks suurema tähtsusega, kui näiteks alkoholi või tubaka pealt raha säästmine, ning saavutatud väiksem hinnavahe näiteks tubaka ja alkoholi suhtes ei ole enam niivõrd määrava tähtsusega, kuid Lätis olles on ka neid ja teisi kaubaartikleid kasulik sealt osta. Ehk taaskord on oht, et motiveerime suurt hulka inimesi aga ka ettevõtjaid tegema kulutusi Lätis, mis taas kahjustab meie maksulaekumisi, ja paneb ettevõtjad naabritega võrreldes halvemasse konkurentsisituatsiooni,» ütles Palts. Ta lisas, et juba vana tõde on seegi, et aktsiiside puhul tuleb alati vaadata laiemat konteksti – mida teevad meie naaberriigid, kui efektiivne on salaturuga võitlemine, milline on üldine majanduslik olukord ja kütuste puhul kindlasti ka maailmaturul toimuv ja prognoosid.

Valitsuse aktsiisitõus tõi suure Läti alkoralli

Alkoholi Läti piirikaubanduse algusest saab 2021. aastal viis aastat. Suuremahulise piirikaubanduse põhjustas Eesti 2015. aastal vastu võetud seadusemuudatus, mis tõstis ennaktempos alkohoolsete jookide aktsiisimakse. Aksiisimaksude kiire tõus tõi kaas jaehindade järsu tõusu ja hindade suure erinevuse Eesti ja Läti poodides. See oli Eesti lõunapiiril kiiresti kasvanud piirikaubanduse käivitajaks.

Valitsejatele jõudis 2019. aastal kohale, et kuigi alkoholiaktsiis oli Eestis vaat et Euroopa Liidu kõrgeim, rohkem makse ikkagi riigieelarvesse ei laekunud, aga kuna tarbimine toimus Eestis, jäid ka alkoholikahjustustega seotud kulud Eestisse. Makse langetati üsna järsult 2019. aastal, mis vähendas piirikaubanduse atraktiivsust. Näiteks 2019. aasta alguses maksis 40% kangusega viin 0,5 liitrises pudelis Eestis 5.02 eurot, kuid Lätis 3.68 eurot, mis teeb hinnavaheks 1,34 eurot, tipphetkel 2017. aastal oli hinnavahe lausa 1.88 eurot. 2021. aastal on hinnavahe vaid 0.31 eurot.

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli vahepeal Lätis ja Eestis pakutava sama õlle hinna vahe kuni 75% - see tõmbas piirikaubanduse raginaga käima.

Uuringust

Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2021. aasta jaanuaris Eesti elanike hulgas läbi viienda piirikaubanduse alase küsitluse, kus osales 1226 elanikku. Uuring tugineb järgnevatele infoallikatele: aktsiislaekumiste analüüs Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlused Eestis ja Lätis, ekspertintervjuud tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlus ning MTA andmete analüüs.