Päevatoimetaja:
Sander Silm

Põllumajandustootjatel olid pandeemia-aastal tublid tulemused

Copy
Piima ja liha toodang kasvas mitmendat aastat järjest
Piima ja liha toodang kasvas mitmendat aastat järjest Foto: Elmo Riig

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes mullu 974,3 miljonit eurot, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 2 protsenti.

 

Maaeluministeeriumi mullusest põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodne ilmastik soosis taimekasvatust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest. Samuti kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Kogutoodangust moodustasid taimekasvatussaadused 48 protsenti, loomakasvatussaadused 42 protsenti ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10 protsenti. 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on tublid olnud ka toiduainetööstused, kellel läks eelmisel aastal paremini kui töötleval tööstusel üldiselt, samuti jätkas kasvu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot, jäädes enam-vähem eelmise aasta tasemele ja moodustades 16,4 protsenti kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Eestist eksporditi mullu põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Teraviljasaak oli mullu 1,6 miljonit tonni, ületades eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit.

Piima kogutoodang oli 847 800 tonniga viimaste aastakümnete suurim. Piimatoodang kasvas aastases võrdluses 3,2 protsenti, tuginedes lehmade suurenenud produktiivsusele.

2020. aastal toodeti Eestis liha 79 887 tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes 5 protsendi võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Samas puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta keeruline – hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis, mis oli 13 protsenti väiksem kui aasta varem.

Tagasi üles