Lisaeelarvest peaks piisama, kui viiruskriis venima ei jää

Riigikogu kultuurikomisjon soovib teha valiku ja edastada otsustamiseks eelnõu riikliku tähtsusega kultuuriobjektidest enne jaanipäeva. Foto: Madis Veltman

Ööl vastu neljapäeva läbis riigikogus kolmanda lugemise tänavuse lisaeelarve eelnõu, mis sai veidi enne keskööd rahvaesinduse heakskiidu 73 poolt- ja üheksa vastuhäälega. Eile pärastlõunal kuulutas president Kersti Kaljulaid selle ka välja. Lisaeelarve raha jaotus jäi väikeste muudatustega selliseks, nagu valitsus selle märtsis riigikogule oli esitanud.

«Kinnitatud lisaeelarve on põhiosas suunatud valdkondadesse, mis enim lisatuge vajavad: tervishoid ja töökohad,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. «Majanduse abistamise paketis hõlmab suurima osa töötasutoetus ja nagu näitab eelmise aasta kogemus, on see tõhus meede raskustesse sattunud ettevõtete abistamiseks ja töökohtade säilitamiseks.»

Lisaeelarve maht on ligi 641 miljonit eurot. Sellest sotsiaalministeeriumi reale töötukassa makstavaks palgatoetuseks läheb 102 miljonit eurot. Aga kuna ka teiste ministeeriumite all on samalaadseid toetusi inimestele, kes töötukassa rahale ei kvalifitseeru, on kogusumma tegelikult palju suurem.