/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/04/15/13728998t1ha5d9.jpg)
Sotsiaalministeerium plaanib jaekaubandussektoris katsetada osakoormusega muutuvtundidega töölepinguid. Kui pilootprojekt on edukas, siis võib seda mõne aasta pärast näha ka teistes sektorites, edastas «Aktuaalne kaamera».
Jaekaubandus saab lisatasuta katsetada muutuvtundidega lepinguid (1)
Jaekaubandusettevõtetel on tihti probleeme kiirel ajal soodsate lisatöökäte leidmisega. Kasutatakse näiteks renditööjõudu või lastakse töötajatel teha ületunde, mis on kallis. Kulude kokkuhoidmiseks ongi poepidajad saavutanud kokkuleppe, mille alusel oleks osakoormusega töötajatele ilma 1,5-kordse koefitsiendita tavapalga eest igal nädalal kuni ühe päeva lisatööd pakkuda.
«Kaupmeeste jaoks on see kokkulepe hästi kasulik, kui neil on kas kampaaniad või jõuluperiood või ajad, kus töötajaid on vaja mingiks vahemikuks oluliselt rohkem. Kui kaupmehel on teatud osakaal töötajatest paindliku lepinguga, siis kindlasti nendele inimestele saab pakkuda suurema koormuse ajal rohkem tunde,» rääkis kaupmeeste liidu juht Nele Peil.
Olemasolevaid lepinguid muutus ei mõjuta
Muudatuse pilootperiood kestab kaks ja pool aastat ja olemasolevaid lepinguid muutus ei mõjuta. Vaid uutes lepingutes oleks võimalik muutuvat tööaega kasutada.
:format(webp)/nginx/o/2021/02/10/13622450t1h226e.jpg)
Mõte muudatus sisse viia hakkas idanema juba aastaid tagasi, mil sotsiaalminister oli veel Jevgeni Osssinovski. Ka praegu toetab ta töösuhete paindlikumaks muutmist.
«Kuna riskid on, siis vaadata, kas positiivsed mõjud, st paindlikum töösuhe, mis on ettevõtluse toimimiseks vajalik, kas see on võimlaik realiseerida nii, et see ei tuleks töötaja heaolu arvelt,» lausus Ossinovski.
Ministeerium ohtu ei näe
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on ilma ületunnitasuta lisatundide tegemise võimaldamine töösuhetes positiivne muudatus ja võimalikku töötajate ärakasutamise riski ministeerium kuigi kõrgeks ei pea.
«Töötajate ärakasutamine kindlasti ei ole mingil viisil lubatud. Esimese asjana ongi tegemist kokkuleppega. Tööandja ja töötaja peavad kokku leppima ja töötaja ei pea nõustuma sellise muutuvtundidega kokkuleppe liigiga,» lausus ministeeriumi osakonnajuhataja Ulla Saar.
Ossinovski aga nii optimistlik ei ole. «Me oleme üldiselt näinud, et töötaja on ajalooliselt nõrgemas positsioonis sellistel läbirääkimistel ja oleme näinud ka seda, et näiteks osaajaga töö puhul pigem ei ole küsimus selles, et on väga kõrge konkurentsivõimega töötajad, kes on seda ise valinud, vaid pigem on madalama konkurentsivõimega töötajad, kes on pidanud sellised valikud tegema,» ütles Ossinovski.
Ametiühing võib pidurit tõmmata
Ametiühingud andsid oma õnnistuse kavale pikkade läbirääkimiste tulemusena. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni kinnitusel jälgivad nad pilootprojekti teravalt ja kui peaks ärakasutamise juhtumeid esinema, on nad valmis sellele ka pidurit tõmbama.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/12/13675922t1h374c.jpg)
«Piloot lõpeb täieliku tühistumisega, kui me ei nõustu seda pikendama. Seetõttu me väga loodame, et kaks aastat tulevad ka tööandjate jaoks mitte sellised ärakasutavad, vaid ausad, sest meil on täna see võim, et me ei anna uut allkirja. Ja see kaobki selle kahe aastaga igaveseks,» lausus Peterson.
Kui pilootprojekt peaks aga edukaks osutuma, võib arutada selle võimaluse kasutamist ka teistes sektorites.