Ettevõtjate uus väljakutse: vaimse tervisega tegelemist peetakse häbiväärseks

Masendus. Foto: Arve Meeks

Aasta kriisiolukorras elamist on toonud personalipoliitikas esiplaanile vaimse tervise eest hoolitsemise. Tihtilugu peetakse professionaalse abi saamist aga häbiväärseks ning sellega tegelemist nõrkuseks.

«Koroona-aasta on tugevalt fookusesse toonud töötajate vaimse tervise ning sellega süstemaatiliselt tegelemise, sest inimeste stressitase tõuseb ning läbipõlemise oht on kõrgem kui kunagi varem. Olenemata pingutustest pakkuda nõustamisteenust, mentorlust või coachingut, seisavad mitmed ettevõtted silmitsi probleemiga, et professionaalse abi saamist peetakse häbiväärseks,» sõnas Circle K Eesti personalijuht Piret Kask. Ta lisas, et ühiskonnana on Eestis veel väga pikk tee minna, kuni tekib ühine arusaam, et professionaalse abi saamine on loomulik ja vajalik.

Vaimse tervisega tegelemine on Eestis alles lapsekingades, kuna tuleme nõukogude-aegsest ühiskonnast, kus vaimse tervisega tegelemine näitas nõrkust.