Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad on peamised pettused, mida tarbijad iga päev kogevad. Lihtne on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid mõne hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis.
Paraku käib sellega kaasas suur kuritarvituste oht. Veebis osteldes on pettusi kõige kergem tuvastada ja vältida, kui tunda tarbijaõigusi ja teada, millised kauplemisvõtted on keelatud.
Ettevaatust, lepingulõksud!
Lepingulõks on olukord, kus tarbija teeb tehingu, sooritab ühekordse ostu või kasutab «tasuta» pakkumist, tajumata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega.
Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid see on raskesti märgatav. Selleks kasutatakse kas muust tekstist väiksemat kirjasuurust, visuaalselt vähemmärgatavaid värve või paigutust. Lepingulõksude taga olevad firmad teenivad tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.
Tavaliselt iseloomustab lepingulõkse «eripakkumine» ja «tasuta prooviperiood». Näiteks sotsiaalmeedias levivad soodushinnaga või tasuta «imetooted», mida tellides jääb tarbijale märkamata, et ta annab nõusoleku aastasele tellimusele koos maksekohustusega.
Tellimuslõksude äratundmiseks tuleb enne tehingu tegemist lugeda läbi kõik lepingutingimused, sh small print ehk väikeses kirjas esitatud teave ja lisaks veenduda, et pakkuja kohta on olemas reaalsed kontaktandmed ning ärinimi.
Tarbija survestamine
Ebaausat kauplemisvõtet iseloomustab kas eksitav teave, olulise teabe varjamine või pakkumise agressiivne stiil. Eelkõige on selliste pakkumiste eesmärgiks panna tarbija tegema ostuotsust, mida ta ei teeks, kui tal oleks teada kogu teave pakutava kauba kohta.