Veebruaris kasvas maksude tasumine jõudsalt

Teise samba pensioni tagastuse tõttu on selleks aastaks kavandatud füüsilise isiku tulumaksu täitmine 205 protsenti planeeritust suurem. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Veebruari eest tasuti maksu- ja tolliametile 593,8 miljonit eurot maksutulu, mida on 11 protsenti rohkem kui eelarvesse kavandatud ning pea 16 protsenti enam kui mullu samal kuul.

Tasumiste kasvu taga 2020. aasta veebruariga võrreldes oli suuresti madal võrdlusbaas. Eelmise aasta eriolukorra ajal kehtestati ajutine maksuvõlgade intressivabastus. Paljud ettevõtted kasutasid seda võimalust ning maksude tasumine langes ajutiselt, eelkõige tarbimismaksude osas.

Tööjõumakse mõjutav palgafond ei muutunud veebruaris võrreldes eelmise aastaga

Veebruaris aeglustus keskmise töötasu kasv 3,8 protsendile ja töötajate arv kahanes 3,7 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Palgafondi kasvu vedas info ja side 13,1 protsendiga, kasvu juhtis eelkõige programmeerimine. Teisel kohal oli kriisist mõjutatud tervishoiusektor, kus tasu suurenes 10,7 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasuti veebruaris 1,9 protsenti enam kui möödunud aastal. Võrreldes septembris koostatud eelarve prognoosiga on tasumine möödunud aastal oodatust suurem tööturu parema arengu tõttu.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas veebruaris 24,1 protsenti eelmise aastaga võrreldes. Peamiseks põhjuseks oli 16 miljoni euro võrra väiksem tulumaksutagastuste maht. Nii riigieelarve kui omavalitsustele edasi antav tulumaks laekuvad üle eelarveootuse samuti tööturu parema arengu tõttu.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kahanes veebruaris 7,6 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Peamiseks põhjuseks oli erisoodustustelt laekuva tulumaksu vähenemine. 14-protsendilise määraga tulumaksu tasuti 8 miljonit eurot, mida oli sama palju kui möödunud aastal. Veebruaris laekus juriidilise isiku tulumaksu eelarves prognoositud mahus.

Käibemaksu tasumise kasv kiirenes aastataguse võla järsu suurenemise tõttu

Käibemaksu tasumine kiirenes eelmise kuuga võrreldes 24 protsendipunkti võrra, kuna maksuvõla kasv vähendas 2020. aasta veebruari tulu 33 miljoni euro võrra. Maksuvõla järsk kasv oli tingitud mullu alanud eriolukorrast ning märtsi algusest kehtima hakanud kriisimeetmest, kui maksuvõlale kehtis 0-protsendiline intress.

Tänavu ulatub maksuvõlg kokku 179 miljonit euroni, mis on aastaga kahanenud 5 miljoni euro võrra. Käibemaksu tasumise kohustus ehk deklareerimine suurenes eelmise aasta veebruarikuuga võrreldes 3,5 protsenti. Ka ettevõtete kogukäive kasvas tänavu veebruaris 1 protsendi võrra, vaatamata osalistele piirangutele, mida möödunud aastal ei olnud. Tegevusalade lõikes panustasid veebruaris käibemaksu tasumisse oluliselt energeetika ning kinnisvara, kasv oli vastavalt 114 ja 33 protsenti.

Aktsiiside tasumise kiire kasvu taga oli mullune madal tase

Aktsiiside tasumine kasvas veebruaris aasta varasemaga võrreldes 34 protsenti, mis peamiselt tuleneb alkoholi- ja kütuseaktsiisi madalast tasemest. Põhjused on aga erinevad: kütuseaktsiisi madal tase tulenes varude realiseerimisest ning alkoholiaktsiisi madala taseme põhjus seisnes võlakohustuse tekkimises. Üldjoontes on aktsiiside tasumine tavapärane ning ületab mõnevõrra prognoositud taset.

Alkoholiaktsiisi tasumine on aasta esimestel kuudel kokku vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 protsenti. Veebruari 2,3 protsendine kasv on eksitav ning tegelikkuses tasumisekohustus vähenes. Veebruari aktsiisitasumise tähtaeg on 20. märts, eelmisel aastal kehtis Eestis siis juba eriolukord ning COVID-19 pandeemiast alguses saanud kriis hakkas üha rohkem ettevõtete käekäigule mõju avaldama. Eelnevast tulenevalt tekkis eelmise aasta veebruari deklareerimiste eest 2 miljoni eurone võlgnevus, mis kasvas märtsiks juba 3,8 miljoni euro suuruseks. Seega mõjutab eelmise aasta madal tase nii selle aasta veebruari kui märtsi tasumiste kasvu.

Kriisist tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad enim just alkoholiaktsiisi tasumises. Aasta algusest on langenud kõikide alkoholiliikide deklareeritavad kogused.

Kriisist tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad enim just alkoholiaktsiisi tasumises. Aasta algusest on langenud kõikide alkoholiliikide deklareeritavad kogused. Seoses toitlustusasutustele kehtinud piirangute leevendamisega veebruari  on kogustes märgata languse pidurdumist. Seniks, kuni piirangud teenusmajandusele püsivad, ei ole oodata ka alkoholi koguste deklareerimises kriisieelse taseme saavutamist.

Tubakaaktsiisi tasumise kasv võrreldes eelmise kuuga aeglustus 1,1 protsendile. Tasumiste kasv tuleneb peamiselt sigarettide deklareerimisest, mis on aasta alguse kohta ebaharilikult kõrge. Arvestades, et jaanuarist tõsteti osadel tubakatoodetel aktsiisimäärasid, ei ole hinnatõus veel prognoositud mahus kogustes väljendunud.

Alternatiivsetest tubakatoodetest laekub enim aktsiisi tubaka tahkelt aseainelt ehk nikotiinipatjadelt. Hoolimata aktsiismäärade tõstmisest aasta alguses ning eelmise aasta detsembris soetatud varudest ei ole deklareerimine vähenenud, vastupidi, eelmise aastaga võrreldes on kogused kasvanud 43,1 protsenti.

Kütuseaktsiisi tasumine veebruaris vastab tavapärasele tasemele, ületades eelmise aasta taset 98 protsenti. Suure kasvunumbri taga on 2019. aasta detsembris soetatud varude aastatagune järkjärguline realiseerimine.

Bensiini ja diislikütuse deklareeritud kogused on samuti mõjutatud eelmise aasta madalast baasist ning näitavad mitmekordset suurenemist. Üldiselt on aasta algus olnud mootorikütuste deklareerimises tagasihoidlik, kuid järginud tavapärast dünaamikat, kus kogused jäävadki aasta esimeses pooles keskmisest madalamaks. Kahe kuu jae- ja hulgimüügi andmed näitavad aga tavapärast trendi, kus diislikütuse kogused kasvavad ja bensiini kogused vähenevad, vastavalt 15 protsenti ja -4,2 protsenti võrreldes aasta varasemaga.