/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/06/12792084t1ha57f.png)
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusanalüütikute märtsikuu hinnangutest nähtub, et ärikliima oli möödunud kuul rahuldav, kuid parem kui kolm kuud tagasi.
Eksperdid: tarbijate kindlustunne on madal
Eksperdid hindasid märtsis Eesti majanduse üldolukorda -43 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 30 punkti võrra parem tulemus kui eelmisel vaatlusel detsembris. Eriti tuntavalt on paranenud investeeringute olukord.
71 protsenti ekspertidest hindas, et majanduse üldolukorra paranemine jätkub ka järgneva kuue kuu jooksul. «Saame prognoosida, et järgmise poole aasta jooksul Eesti majanduse olukord märgatavalt paraneb, kuid selle eelduseks on Covid-19 leviku taandumine, vaktsineerimise kasv ja majanduse taasavanemine,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Majandususaldus keskmiset ikka madalam
Äri- ja tarbijabaromeetrit üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 94 punkti. Majandususaldus on pärast eelmise aasta Covid-19 esimese laine järsku kukkumist oluliselt paranenud, kuid on veel endiselt madalam pikaajalisest keskmisest. Josing selgitas, et ettevõtjate kindlustunde tõusu pidurdumise põhjuseks märtsis on pandeemia piiramiseks valitsuse poolt rakendatud tegevuspiirangud, mis on vähendanud mitme valdkonna ettevõtete nõudlust.
«Erinevate majandusharude ettevõtted on koroonakriisis pihta saanud väga erinevalt. Kui tööstus ja suur osa kaubandusest on kriisiga hästi hakkama saanud, siis mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on halb. Nii on suuri probleeme turismisektoril, hotellidel, restoranidel, loomemajandusel. Suhteliselt hästi on kriisis läinud aga telekomi ja IT sektoril, sest just neid teenuseid on ühiskond kaugtöö ja digiõppe käigus rohkem vajanud,» selgitas Josing.
«Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima,» ütles Josing.
Konjunktuuriinstituudi 2021. aasta esimese kvartali raportist leiab ülevaate Covid-19 mõjust ettevõtete majandustegevusele. Kõige suuremad olid märtsis koroonaviirusest tekitatud probleemid hotellidele, restoranidele, turismi- ja tööstusettevõtetele. Majandusharuti on murekohad erinevad. Paljudele ettevõtetele oli märtsis suurimateks probleemideks töötajate osaline puudumine haigestumise ja eneseisolatsiooni tõttu ning nõudluse nappus. Endiselt on ettevõtetele probleemiks ka suurenenud kulud töö ümberkorraldamiseks ja viiruse tõrjeks.
Tarneahela probleemid suurenenud
Josing märkis, et võrreldes koroonaviiruse esimese lainega möödunud aastal, on suurenenud tarneahela probleemid. Tootmiseks vajalikke sisendeid on raskem hankida ja need on kallimad. «Tõenäoliselt on poole aasta pärast olukord oluliselt parem, kuid teatud tegurid, näiteks globaalsetel turgudel kallinenud sisendid või lisanduvad kulud viiruse tõrjeks, jäävad ettevõtteid ka siis häirima,» ütles Josing.
Tarbijate kindlustunne püsib madal. Suurem osa peredest (80 protsenti) hindas märtsis, et nende majanduslik olukord on sama kui 12 kuud tagasi, kuid püsikaupade oste planeerides ollakse ettevaatlikumad ja töötust nähakse püsimas tavapärasest kõrgem. Hinnates perede rahanduslikku olukorda, on vähenenud säästa suutvate perede osakaal (vastanutest 43 protsenti) ja suurenenud ots otsaga kokku tulevate perede osakaal, keda oli vastanutest 55 protsenti.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel maksis neljaliikmelise pere nädala toidukorv märtsis 80 eurot. 2020. aasta märtsikuuga võrreldes on toidukorv kallinenud 2,4 protsenti. Tegemist on kogu vaatlusperioodi (1992–2020) kalleima märtsi ostukorviga. Aastaga on enim kallinenud liha ja lihatooted. Odavnenud on köögivili.