/nginx/o/2021/04/08/13717880t1h450a.jpg)
Veebruaris põhjustas USA Texase osariigis ootamatu külm ulatuslikud elektrikatkestused, mis tekitasid raskusi miljonite inimeste varustamisel elektriga ja tõid kaasa ülikõrged elektriarved. Kui 2023. aastal suletakse 600 megavati väärtuses põlevkiviplokke ja pärast 2025. aastat puudub ühendus Venemaa elektrisüsteemiga, siis kas oleme ootamatusteks valmis, küsib Arenguseire Keskuse blogis Eesti Energia nõukogu liige ning Targa Linna tippkeskuse strateegia ja partnerlussuhete juht Einari Kisel.
Eesti elektritarbimise suurimaks struktuurseks probleemiks võib pidada temperatuurisõltuvust – mida külmem ilm, seda suurem on elektrinõudlus. See tuleneb suuresti vajadusest kütta hooneid. Kasvanud soojuspumpade rakendamine toob sellise probleemi järjest teravamalt esile – külmade ilmadega ei suuda näiteks õhk-vesi tüüpi soojuspumbad piisavalt sooja enam õhust saada ning siis kütavad nad juurde vaid elektriga ja suurendavad just külmade ilmadega elektrinõudlust. Ka renoveerimata elektriküttega hooned tarbivad külmade ilmadega kõige rohkem elektrit. Sisuliselt on külmade ilmade elektrinõudluse vähendamiseks kaks peamist lahendust: hoonete renoveerimise kiirendamine ning salvestustehnoloogiate rakendamine.
Renoveeritud hooned tarbivad niikuinii vähem energiat, kuid elektri tipukoormuse seisukohalt on oluline ka see, et nad ei jahtuks kiirelt maha, kui energiat juurde ei anta. See loob paindlikkuse vähendada elektri- ja soojanõudlust talviste külmadega, lülitades külma ilma ja kõrge elektri hinna korral tarbimise mõneks tunniks välja või tarbides sel ajal elektrit akudest.
Teine Eestis vähe räägitud lahendus on seotud soojuse salvestamisega soojussalvestites. Kui energiatõhusates hoonetes või kaugküttevõrkudes oleks koos soojuspumpadega täiendavalt paigaldatud ka suurema mahuga sooja vee mahutid, siis võimaldaks need salvestada soojust madala elektri hinnaga tundidel ning kütta hoonet sealt kõrge elektri hinnaga tundidel. Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi teadlaste arvutuste alusel on selline lahendus täna ka majanduslikult väga tasuv. See eeldab aga ka hoonete korralikku renoveerimist, sest liiga kuuma vett (üle 70 kraadi) pole mõtet mahutites hoida.
Lisaks sellele on Eestis arendamisel ka suured energiasalvestuse projektid eesotsas pumphüdrojaamadega. Ka selle tehnoloogia toimimise äriloogika seisneb elektri salvestamises siis, kui seda on palju (tuulise ja/või päikselise ilmaga) ning võimaluses kasutada aegadel kui tootmises on defitsiit ning hinnad on kõrgemad. Peamiselt aitaks need jaamad kaasa tuule ja päikeseelektri kõikumiste tasakaalustamisele, kuid toetavad ka tipunõudluse rahuldamist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)