Sõõrumaa tahab Patarei arenduse viieks aastaks pausile panna

Urmas Sõõrumaa valmistub Patarei jalutusboksidele koppa sisse lööma. Foto: Albert Truuväärt

Patarei merekindlust arendav ärimees Urmas Sõõrumaa soovib kriisi tõttu panna arenduse viieks aastaks pausile, riigiga sõlmitud lepingu tingimused seda aga teha ei luba, kirjutab ERRi uudisteportaal.

«Mina täna ei näe mingit varianti, et 70-80 miljonit investeeringut tänases teadmatuses keegi tegema hakkab,» ütles Sõõrumaa. 

Varem lootis Sõõrumaa saada ehitusega edasi minemiseks riigilt Kredexi kaudu laenu, kuid ettevõtlus- ja IT-minister Andres Suti sõnul ei võimalda uued tingimused sellist laenu enam anda.

Sõõrumaa palub Riigi Kinnisvara ASilt (RKAS) võimalust jätta projekt viieks aastaks seisma ja paremat aega ootama. «Kui see juhtub kiiremini kui viis aastat, on muidugi tore, aga see projekt sattus täpselt sellisesse aega, et poolteist kuud enne kriisi kirjutasime lepingule alla,» nentis ta.

Ettevõtja sõnul on riigiga sõlmitud leping äärmiselt keeruline ja varem pole ta nii kitsaste tingimustega lepingut näinud, kuid oli algselt väljakutseks valmis. «Leping näeb ette seda, et kui mina 2026 jään kolm kuud hiljaks selle valmimisega, siis riik omab õigust minu käest kogu investeering ära võtta ja maksab 10 protsenti alghinnast,» kirjeldas ta.

Plaanide kohaselt peaks Patarei arendust külastama aastas miljon turisti.

Suurpankadelt Sõõrumaa arenduse jätkamiseks laenu ei saa. «Dokumentide kokkupanemisel oli üks nõue suuremate kommertspankade seisukoht ja kõik kommertspangad ütlesid, et sellises seisus nemad seda rahastamist ei näe,» sõnas ta.

Kommertspangad soovivad näha äriplaani, mille kohaselt oleks arendusest 30–40 protsenti kaetud eellepingutega ja leitud ankurkliendid. Enne kriisi oli Sõõrumaa sõnul viis-kuus tõsist huvilist, kes oleks tahtnud tulla arendusele partneriks, aga praeguseks on kõik peale muuseumi ära kadunud.

Praeguseks on Sõõrumaa Patarei arendusse teinud 1,5 miljoni euro eest investeeringuid. «Aga visuaalselt on hoopis teine pilt, hoovid on puhtad, varsti on ka maja seest puhas. Isegi kui palume pikendust, siis mingeid töid teeme seal ikka edasi. Planeerimine, projekteerimine, see käib edasi,» ütles Sõõrumaa.

Ettevõtlus- ja IT-minister Suti sõnul on lepingu muutmiseks vaja astuda läbirääkimistesse RKASiga. Riik Kredexi kaudu projektile laenu anda ei saa.

«Ma arvan, et siin selline avaliku ja erasektori partnerlus on oluline ja oluline on Tallinna linna roll ja panus edasiarendamisse,» ütles Sutt ERRile. 

«Mis puudutab konkreetselt Patarei kui projekti arendamist, siis jah, me rääkisime Urmas Sõõrumaaga videokonverentsi vormis, mis need võimalused on, millises ulatuses või kas Kredex saab selles projektis osaleda. Uute reeglite järgi Kredex suuri otselaene enam ei anna, küll on Kredexil võimalus ja mandaat vaadata ja hinnata neid projekte ja vajadusel anda käendusi,» rääkis Sutt.

Sutt tõdes, et turuväljavaade on projekti alustamise hetkest palju muutunud. «Lepingutingimused on see koht, kus läbirääkimisi tuleb kahe poole vahel pidada,» märkis ta.

Suti sõnul on edasine küsimus, mis tingimustel pangad on valmis projekti rahastama ja kas see võiks mahtuda Kredexi käendustingimuste raamidesse. «Ma arvan seal läbirääkimist ja erinevate võimaluste kaalumist tulebki teha,» ütles ta.