/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/04/27/13074133t1h4481.jpg)
EVEA taunib valitsuse soovi hakata niigi keerulises seisus ettevõtjatelt nõudma eneseisolatsiooni jäänud töötajatele karantiinihüvitiste maksmist. See raha peaks tulema riigi lisaeelarvest.
EVEA: karantiinihüvitiste maksmine peab toimuma lisaeelarvest
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) teatel soovib riik panna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga tööandjatele täiesti prognoosimatus mahus lisakulusid ning seda tehakse ajal, mil riik annab näpuotsaga ja vaid vähestele valitud tööandjatele töötukassast ja EASist kriisiabi.
Nimelt kavatsetakse hakata tööandjatelt nõudma eneseisolatsiooni jäänud töötajatele karantiinihüvitiste tasumist teisest kuni viienda päevani.
«Mõistame, et haigete või haiguskahtlaste isikute kiire töölt kõrvaldamine on vältimatu ja loodetavasti efektiivne abinõu, kuid selline pakutud rakendus on igakülgselt läbimõtlemata ning võib oluliselt süvendada majanduskriisi,» märkis EVEA president Heiki Rits.
Karantiinihüvitiste kohustus võib viia olukorrani, kus tööandjad maksavad pikema perioodi jooksul tervetele töötajatele rohkem kodus istumise eest kui töö tegemise eest. See võib tekitada olukordi, kus ettevõtte terve personal on korduvalt ja korduvalt kodus karantiinis, ettevõte seisab ja ettevõtjatel tekivad kahjud, mille tõttu on sunnitud ettevõtte sulgema.
«Selline täiendav tööandjate koormamine võib kanda koroonakriisi ka nendesse majanduse sektoritesse, mis seni olid sellest puutumata. Siis ei ole enam ka neid töökohti, kuhu karantiinist tagasi tulla, ning riigil tekivad palju suuremad kulud töötute toetamisel, kui summad, mis kuluksid seoses karantiinihüvitistega kuni viie päevani,» selgitas Rits.
Karantiin ei ole Ritsi sõnul haigus, vaid riigi kehtestatud piirang, millega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism. «EVEA leiab, et on igati õiglane ja ootuspärane, et selliseid tervisekriisist põhjustatud kulusid kompenseeritakse just lisaeelarvest. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esialgse analüüsi kohaselt tooks karantiinilehtede hüvitamine 2. päevast 2021. aasta lõpuni lisakulu 11,4 miljonit eurot. Kui karantiinilehed hüvitada 1. päevast, on kulu veidi suurem – see arvutus vajab täpsustamist.»
Rits lisas, et nimetatud eelnõuga ei ole karantiini-haiguslehtede hüvitamise korras tehtud mingit mõjuanalüüsi sellega ettevõtjatele kaasneva kulu ning muude majanduslike mõjude osas, mis kaugeltki ei piirdu töötajatele väljamakstud hüvitistega.
«Sotsiaalministeeriumi pakutud kord eelnõus on sama kahjulik nii väikestele kui suurtele tööandjatele. EVEA seisukohtadega on ühinenud ka Eesti Ametiühingute Keskliit, mille kinnituseks saatsime möödunud nädalal riigikogule ja vabariigi valitsusele ühispöördumise, milles palusime kriisimeetmena katta lisaeelarvest töötajate karantiinilehtede hüvitamise kulu 1. päevast. Seega tööandjad ja töötajad on ühte meelt – karantiini-haiguslehtede ühetaoline ja õiglane hüvitamine on koroonaviiruse peatamise üks võtmetegureid, ning need kulud peab kandma riik,» seisab EVEA pressiteates.
Samuti pöördub EVEA riigikogu liikmete poole üleskutsega hoida ära eelnõuga 347SE kavandatud tööandjate ebaõiglane ja ohtlik lisakoormamine ning kompenseerida riigi kehtestatud karantiinipiirangutega kaasnevad haigushüvitised täies ulatuses ajutise kriisimeetmena riigi lisaeelarvest.