Just need 5 õnnetusjuhtumit on kodudes kõige sagedasemad – kas ja kuidas on neid võimalik vältida?

Prügikastist alanud tulekahju süütas maja. Foto: PZU Kindlustus

Ei ole saladus, et kõige suuremat kahju võivad teie kodusele varale põhjustada tuli, vesi, erinevad loodusõnnetused, vargad ning naabrid. Kuigi tänu nutikatele süsteemidele ja ehituslahendustele on meie kodud muutunud aastatega palju turvalisemaks, varitsevad õnnetused meid teinekord seal, kus neid kuidagi ei oskaks oodata. PZU varakahjude grupi juht Marge Habakukk toob välja Eesti kõige sagedasemad kodujuhtumid ning mõned näited sellest, et ka kõige hoolsamal ja ettevaatlikumal koduomanikul võib juhtuda õnnetusi!

Tuli tekitab koduomanikule tõenäoliselt kõige suurema kahju

Tulekahjud pole õnneks liiga sagedased kahjujuhtumid, sest inimeste teadlikkus on kasvanud ning kasutatakse alarmsüsteeme, et tulekahju ei jõuaks levida. Samas on tõsise põlengu korral tagajärjed varale äärmiselt tõsised, alustades kodu sisustusest ja interjöörist ning lõpetades hoone endaga.

Küünalde ja ahjudega ollakse juba ettevaatlikumad, kuid sageli saab tuli alguse täiesti ootamatust kohast – näiteks pärast pliidi puhastamist prügikasti visatud toiduõliga määrdunud lapist, mis prügikastis võib uuesti süttida. On olnud ka juhtumeid, kus ahjust, grillilt või lõkkeasemelt koristatud tuhk pole veel jõudnud jahtuda ning süütab prügikonteineri, millest saab kannatada ka elumaja fassaad. Või ventilatsiooni kaudu leviv tahm süütab koguni hoone siseruumid.

Suvehooaja saabudes tasub kindlasti meelde tuletada, et ka aiatehnikaga tuleb ettevaatlikult ümber käia. Näiteks võib kuuris või garaažis tuli alguse saada muruniidukist ja selle kütusest. Muruniidukit tasuks kindlasti tankida õues ning pärast niitmist tuleks oodata mootori jahtumist, enne kui selle tagasi hoiukohta panete.

Veekahjud on kõige sagedasemad

Veekahjud on kõige sagedasemad ja ulatuslikumad kortermajades, kus veeavariist ühes korteris võivad kahju kanda selle all asetsevad korterid. Kõige sagedasemad veekahjude põhjused on kulunud torustik, meistrimehe pealt säästmise eesmärgil isetehtud torutööd või siis lihtsalt kehv töökvaliteet. Sagedaseks veeavarii põhjuseks on korralikult ühendamata pesumasin, mille äravoolutoru on riputatud üle kraanikausi- või vanniserva. Samuti tualetipotti kukkunud või visatud esemetest tekkinud ummistus.

Veeavariide kõrval juhtub, enamasti küll vanemates majades, ka pisilekkeid, kus amortiseerunud torustiku tõttu hakkab vesi lagede või seinte vahele tilkuma. Selline kahju on kindlasti salakavalam, sest leke tekitab kahju pika aja jooksul ning seda on sageli märksa keerulisem märgata ja hiljem likvideerida. Seda riski on võimalik piirata, kasutades spetsiaalseid surveandureid.

Kodused vargusjuhtumid

Tänu alarmsüsteemidele, elatustasemele ja järjest turvalisemale elukeskkonnale on varguste hulk olnud 2010. aastast märkimisväärses langustrendis, kuid valvsust ei tasu kaotada sellegipoolest. Kavalamaks on muutunud ka vargad ning pimesi varguste asemel jälgitakse, kas maja turvasüsteemid ikka töötavad, kas majaomanik paneb lahkudes alati kodu valvesse ning kas kõik uksed on alati suletud. Eramute puhul on peamiseks riskiohuks terrassiuksed, mis teinekord võivad suvisel ajal ööseks jääda lukustamata ning palju on teada juhtumeid, kus vargus on leidnud aset samal ajal, kui pererahvas ülakorrusel magab.

Varguse puhul on võrreldes vee- või tulekahjuga rahaline kahju teinekord väiksem, kuid kindlasti mõjutab see märkimisväärselt majaelanike turvatunnet, mille taastumine võtab kaua aega. Raske on end taas turvaliselt tunda kodus, kus keegi võõras on sees käinud – eriti veel samal ajal, kui su perekond on seal maganud. Seepärast on soovitatav alati kontrollida üle kõik maja uksed ning võimalusel valvestada näiteks hoone esimene korrus ööseks isegi siis, kui pererahvas kodus on.

Vastutuskindlustus katab kahjud, mida võid tahtmatult naabritele tekitada

Vastutuskindlustus on relevantne kõigi enamlevinud kahjude puhul. Nii veeavariide kui põlengute korral ei pruugi kortermajas või ridaelamus olla ainsaks kahjukannatajaks koduomanik, aga õnnetusest kannatavad kahju ka tema naabrid. Veekahjude puhul jõuab vesi teistesse korteritesse ning rikub seal lagesid ja seinu. Tulekahju puhul jõuab ventilatsiooni kaudu teistesse korteritesse ja trepikotta tahm, suurema põlengu korral ka tulekustutusvesi.

Tormid ja üleujutused on aastatega sagenenud

Viimastel aastatel on sagenenud tormidest ja suurtest vihmahoogudest põhjustatud kahjud. Üleujutuste puhul kannatavad eeskätt hoonete keldrid ja seal hoitav vara. Võimalikud tormikahjud on seevastu märksa mitmekülgsemad, sest kahjustada võib saada eluhoone, lisahooned ja aiamajad ning näiteks aiamööbel. Kusjuures sageli on tormide puhul kasuks tulnud hea vastutuskindlustus, sest tugev tuul võib batuudi või aiatooli lennutada naabri akendesse, mille puhul peab tooli või batuudi omanik selle tekitatud kahju korvama. Kui torm on viinud näiteks katuse või lõhkunud akna, siis sealt sisse pääsenud sadevesi rikub omakorda elamise siseviimistlust ja mööblit.

Kindluse ja kaitse annavad korralik kindlustuskate ning vastutuskindlustus

Kuna suur osa kodudest on soetatud pangalaenuga, siis on kodukindlustus täna vägagi levinud toode. Küll on paljude kahjujuhtumite menetlusel näha, et koduomanik pole lepingut sõlmides oma riske hästi läbi mõelnud ning on valinud kõige odavama standardlahenduse. Sellest alati ei piisa, sest näiteks korteri vallasvara standard-kindlustuskaitse suurus on kõigest 5–6 tuhat eurot. Kui arvestada näiteks põlengu või tõsisema veeavarii korral korteri sisustusele, riietele ja kodutehnikale tekkivat kahju, siis see summa ei pruugi kahju korvata. Samamoodi on ka ajutise elamispinna kindlustuskatteks määratud heal juhul paar tuhat eurot, kuid olenevalt õnnetusjuhtumist võib remont kesta mitu kuud. Tänase üürituru hindade juures on näiteks Tallinna piires endale sellise eelarvega keeruline lubada üüripinda kauem kui paariks kuuks.

Koonerdada ei tasu ka vastutuskindlustuse osas, sest isegi kui kindlustus hüvitab veeavarii, tulekahju või tormi põhjustatud kahju sinu varale, siis näiteks veeavarii korral võib naabritele tekitatud kahju olla veelgi suurem.

Loe lähemalt PZU kodukindlustuse kohta: www.pzu.ee/kodukindlustus

Loe vastutuskindlustuse kohta Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehelt: https://kindlustame.ee/vastutuskindlustus/