Mida teha, kui sinu kodus juhtunud õnnetuse tõttu saab kahjustada naabri korter?

Foto: Seesam kindlustus

Kui kortermaja ühes korteris lekib torustik, lahti unustatud veekraani tõttu ajab vann üle ääre või puhkeb tulekahju, siis saab lisaks õnnetuspaigale tihti kannatada ka naabrite elamine. Kuidas sellisel juhul käituda ning kes ja mida hüvitama peab?

Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on veeavariide peasüüdlaseks enamasti lekkivad torustikud ja segistid. Lisaks tuleb ette inimlikke eksimusi, kus unustatakse vannivesi jooksma ning minnakse ise korraks koeraga jalutama või poodi. Samuti on ette tulnud seda, kus majas on vesi kinni keeratud, kuid inimesel on kraan avatud asendis ning kui siis üldvesi taas lahti keeratakse, on pahandust palju. 

„Möödunud aasta suurima veekahju põhjustajaks korteris oli ülemisel naabril purunenud külma vee voolik, kust enne avastamist jõudis vesi pikalt voolata. Kahju küündis selle õnnetuse puhul 25 000 euroni. Keskmine torustike lekke kahju korterite puhul jääb 2000 euro juurde ning alumistele naabritele tuleb tavaliselt veekahjusid korvata umbes 1500 euro eest. Aga on ka selliseid juhtumeid, kus naabrite veekahjud küündivad lausa 10000-15000 euroni. Lõplik kahju suurus sõltub sellest, kui kaua vesi joosta jõudis ja missugune on olnud naabri korteri viimistlustase,“ täpsustab Gilden.

Veekahjudest ulatuslikumad on üksnes tulekahjud, milles võivad hävida terved elamised.

Kindlustaja sõnul ei mõtle paljud inimesed sellele, et kui nende tegevuse tõttu saab kahju ka naabrite vara, tuleb need kahjud kannatanutele hüvitada kahju tekitajal. Siis aga enam tavalisest kodukindlustusest ei piisa.

Vastutuskindlustuse olemasolu garanteerib kahju hüvitamise naabritele

Vaatamata sellele, kas kindlustus on või ei ole, vastutab teiste isikute ees igal juhul selle korteri omanik, kelle kodust kahjud alguse saavad. See tähendab, et kahju saanud korteriomanikul on õigus küsida kahju põhjustajalt hüvitist ka siis, kui viimasel puudub kindlustus.

„Et kindlustusest oleks abi ka selliste juhtumite puhul, on kodukindlustuse lepingule võimalik juurde lisada vastutuskindlustus. Viimane korvab korteri kasutamise käigus põhjustatud kahju naabritele,“ selgitab kindlustaja.

Gildeni sõnul on inimesed kodukindlustuse vajadusest tihti vägagi teadlikud, ent vastutuskindlustust ei valita üldse või valitakse pigem miinimumsumma. Õnnetusi ei näe keegi ette, kuid ootamatusteks tasub siiski valmis olla. Kindlustuslepingut sõlmides soovitab kindlustusspetsialist mõelda, mitmendal korrusel elatakse, mitu korterit torustiku lekke korral kahjustada saavad ning kui suured on kahjud tulekahju puhul.

„Vastutuskindlustuse kahju korral ei pruugi näiteks 3000 euro suurusest kindlustussummast piisata ning kõik, mis ületab kindlustussummat, jääb kahju põhjustaja kanda,“ täpsustab Gilden.

Kui kodu, kust õnnetus alguse sai, on kindlustatud, kuid sellel puudub vastutuskindlustus, siis ei hüvita kodukindlustus naabritele tekitatud kahjusid ning õnnetuse süüdlasel tuleb need naabrile täielikult oma rahatagavaradest hüvitada.

„Kui kahju põhjustajal kindlustust ei ole, aga naabril on, siis viimasele korvab kahjud tema kindlustusselts, kes omakorda võib hüvitatud kulud kahju põhjustanud naabrilt tagasi nõuda,“ vihjab Seesami esindaja kodu- ja vastutuskindlustuse olulisusele.

Vaata Seesami kodukindlustuse kohta: https://www.seesam.ee/kodukindlustus/

Loe vastutuskindlustusest Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehelt: https://kindlustame.ee/vastutuskindlustus/