Kinnisvaraeksperdid: korterid otsa ei lõppe ja kõik maale ei koli

Lisaks korterite nappusele on kinnisvaraturul üha enam juttu sellest, et inimesed eelistavad piirangute tõttu väikestele kesklinnakorteritele üha enam suuremaid kortereid või maju äärelinnas ning suisa maale kolimist. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kriisiajale nii tavatus kodude hinnatõusu tuules levib kaks müüti: üks räägib sellest, et hinnad pole veel lage saavutanud ja sügiseks on kõik korterid ära ostetud, ja teine, et kaugtöö võimaluste laienemisel ei pea inimesed elukohta valides enam tingimata eelistama tillukesi kesklinna kahe-kolmetoalisi kortereid, vaid otsivad üha enam uut eluaset rahulikus äärelinnas või avarust maapiirkonnas.

Öeldakse küll, et kus suitsu, seal tuld, kuid kinnisvaraekspertide hinnangul need müüdid paljuski paika ei pea. «See, et kui praegu kohe ummisjalu kortereid ostma ei torma, siis sügisel jääd päris ilma, ei ole kaugeltki nii,» märkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. «Samas, kui tavapäraselt hakkab kriiside ajal elamispindade pakkumiste arv kasvama, siis seekord on vastupidi – uute korterite arv on märkimisväärselt vähenenud ja seetõttu ka hinnad tõusnud, kuid see trend jääb ajutiseks.»

«Veel kaks aastat tagasi oli Tallinnas ja Harjumaal uusi kortereid pakkumises üle 2700, praeguseks on neid pakkumises aga üle tuhande vähem. Ka keskmine ruutmeetri hind on tõusnud 2600 juurest ligi 2900 euroni hoolimata sellest, et kallimas kesklinnatsoonis arendatakse üha vähem,» rääkis ta. «See puudutab aga uusi kortereid, mille arenduse osas tõmmati pandeemia puhkedes pidurit, kuid nüüd alustatakse uusi projekte taas ning see normaliseerib turgu.»