Neivelt: enim võeti raha fondidest, kus lubatud tootluse asemel oli kõrge vaid teenustasu (11)
4. aprill 2021, 13:25
Ettevõtja, endine hansapankur Indrek Neivelt kinnitas sotsiaalmeedia postituses, et teises sambas penisonisääste kogunud inimeste soov sealt esimese lainega 1,3 miljardit eurot ehk 24 protsenti fondide mahust välja võtta ei tulnud talle üllatusena. «Uskusin, et lahkub veerand kuni kolmandik rahast,» kinnitas Neivelt.
Ka ei olnud talle üllatus, et pensionifondist lahkujatel oli kogunenud keskmisest suurem summa. «Kellel on sinna rohkem raha kogunenud, on suurem motivatsioon selle rahaga midagi teha,» tõdes Neivelt.
Samuti ei olnud uudiseks see, et meie inimesed tahavad ja on võimelised ise otsustama. «Inimeste tarkust näitab ka see, et proportsionaalselt enim võeti raha välja nendest fondidest, mis lubasid küll kõrget tootlust, aga tegelikult oli seal kõrge ainult teenustasu,» märkis Neivelt.
Küll aga üllatas teda, kuidas penisonireformi vastased viimastel nädalatel aktiveerusid ning kasutusele võeti kõikvõimalikud valed ja demagoogiad. Olgu selleks Tallinna tänavatele püstitatud reklaamid, mis toonitasid suurelt rohelise pensionifondi 94-protsendilist tootlust ning kus selgitus perioodi kohta oli kümme korda väiksemas kirjas, mida lugeda ei näinud. «Soliidne see ühele usaldust müüvale finantsasutusele igal juhul ei ole,» märkis ta.
Alla keskmise palga teenijad teise sambaga ei võida.
Veel torkas Neiveltile silma väikeinvestorist riigikogu liikme arvamuslugu, kus väideti, et II sammas toodab lausa 200 protsenti, mida ei suuda isegi legendaarne investor Warren Buffett. Arvamuses küll mööndi, et riigipoolne lisa tuleb inimese palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt ning selle tõttu väheneb mõnevõrra I samba pensioni osa. Kuid samas toonitades, et see vähenemine on kordades väiksem võrreldes selle võiduga, mis tuleb teise sambasse makseid jätkates. Seda kordades vähem, võrreldes sellega, mida inimene võidab, kui jätkab makseid II sambasse. Saadiku kinnitusel on esimene sammas tugevalt solidaarse iseloomuga ja sõltub suurel määral staažist, vähem palga ja sellelt rehkendatud sotsiaalmaksu suurusest.
Pensionireform soosis kõrgepalgalisi
Neivelti kinnitusel on sellest arvamusavaldusest selgelt näha, et lugupeetud rahvaesindaja ei saa aru või ei taha aru saada, et kõik inimesed ei saa palka, mis on kolm või neli riigi keskmist. «Kakskümmend aastat tagasi tehtud pensionireform soosis just kõrgepalgalisi, sest sisuliselt erastati viiendik maksust, mis muidu läks ühisesse eelarvesse,» kirjutas Neivelt.
«Ja lugupeetud rahvaesindaja kirjutaski arvamusloo enda palgaga tehtud kalkulatsioonide põhjal ja tal on õigus, kui ütleb, et teine sammas on üks väga hea asi. Temale on väga hea, aga mitte tema valijale,» kinnitas Neivelt, lisades, et alla keskmise palga teenijad teise sambaga ei võida.
Madala sündivusega riik pensioni kaua lubada ei saa
Neivelt prognoosib, et lähikuudel näeme ja kuuleme veel palju sellest, kui head on pensionifondid ja kui palju fondihaldurid pensionäridest hoolivad. «Kindlasti potsatavad lahkujate kirjakasti suurepärased pakkumised, millelt paistab silma vaid 94 või 200 protsenti. Ja kindlasti tuleb lähiajal palju arvamusartikleid, mis selgitavad, kui valesti teevad need, kes tahavad oma pensioni üle ise otsustada,» kirjutas Neivelt, lisades, et tegelikult ei peaks me vaidlema mitte pensioni teise samba ega esimese samba üle. «Madala sündivusega heaoluühiskond sellist mõistet, nagu pension, enam endale kaua lubada ei saa,» tõdes ta.