Teisest sambast soovib lahkuda üle 150 000 inimese

Pensioniraha. Foto: Josh Appel/Unsplash

Pensionikeskuse andmetel esitas teisest sambast lahkumiseks avalduse 152 675 inimest.

25. märtsi seisuga oli raha väljavõtmiseks avalduse esitanud 129 681 pensionikogujat – seega lisandus viimase kuue päevaga 22 994 lahkumise avaldust.

Avalduse esitajate keskmine vanus on 41 aastat ning naised on olnud agaramad avalduse esitajad. Raha väljavõtmiseks on avalduse esitanud 78 778 naist ning 73 897 meest.

Rahandusministeeriumi teatel võetakse sambast välja ligi 1,3 miljardit eurot.

Rahandusministeerium lisas, et kõige enam lahkuti Luminor A Plussi ja Swedbanki K60 fondidest. Inimesed, kes indeksfondidesse pensionit koguvad, lahkuma ei kipu: väikseim lahkumise aktiivsus on LHV Indeksi, SEB Indeksi ja Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondides.

Erinevad fondivalitsejad on kõigi oma kohustuslike pensionifondide peale kokku kaotamas mahtu järgnevalt: SEB –27%, Swedbank –27%, Luminor –25%, LHV –21%, ja Tuleva –10%.

Rahandusministeeriumi teatel jätkab pensionikogumist oluliselt rohkem inimesi kui novembrikuine AS Turu-Uuringute küsitlus näitas. Novembris plaanis üle poole ehk 56% protsenti pensioni teise sambaga liitunud tööealistest sissemaksetega jätkata ning raha mitte välja võtta.

«Lahkujatest on kahju, sest pensioniraha kogumisest loobumine kellelegi helgemat pensionipõlve ei too, vaid muudab selle paljudele kättesaamatumaks,» lausus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. «Juuli lõpuni on avatud võimalus lahkumisotsuse üle rahulikult järgi mõelda ja lahkumisavaldus ka tagasi võtta. Seda võimalust on juba kasutanud 1401 inimest. Neile annab kogumisega jätkamine kindlasti tulevikus suurema pensioni, kui pensioniraha ette ära tarbijatel see olema saab.»

Keskmine sambast lahkuja palk on keskmiset madalam

Keskmine teisest sambast lahkuja on keskealine ja keskmisest palgast pisut madalama sissetulekuga pensionikoguja. Kui teise sambaga liitunul on keskmiselt kogutud umbes 7000 eurot, siis lahkuda otsustanud inimestel on kogutud keskmiselt 8468 eurot. Kui kogutud summa jääb alla 2000 euro, siis seda pigem välja ei võeta. Samuti on lahkujaid vähem nende hulgas, kel on kogutud üle 15 000 euro.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotovi sõnul teeb veidi murelikuks teisest sambast lahkuja keskmine vanus, mis on 41 aastat. «Kui väljavõetavat raha ei säästeta ega kasutata oma tulevaste kulude vähendamiseks, on teisest sambast lahkumise mõju pensionile seda suurem, mida kõrgemas vanuses seda tehakse,» ütles Fedotov. «Isegi kui kümne aasta möödudes uuesti liituda, jääb kogumisperiood üsna lühikeseks. Teises sambas oldud ajal on aga ka esimese samba õigusi mõnevõrra vähem teenitud, mistõttu tuleb siis väiksem ka esimese samba pension. Nii ei jäägi muud üle, kui leppida väiksema pensioniga või panustada muudele sissetulekutele.»

Vanuseliselt on suurem osa lahkujaid 35-49 aastased (48%), neile järgnevad 25-34 aastased (28%) ja 50-59 aastased (22%).

«Alla 30-aastaste hulgas on jällegi raha väljavõtjaid vähem kui vanemates vanuserühmades. Siin mängib rolli ilmselt see, et kogutud summade suurused on vähem ahvatlevad kui ka see, et noored üldiselt on investeerimise teemades teadlikumad kui vanemad generatsioonid,» lisas ta.

Alates pensionireformi jõustumisest ehk tänavu 1. jaanuarist muutus teise pensionisambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Varem oli teise sambaga liitumine kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Teisest sambast lahkuja saab sinna uuesti raha koguma hakata kümne aasta pärast.

Märtsiga lõppes avalduste esitamise esimene periood. Selleks ajaks avalduse esitanutele makstakse raha välja septembris. Siinkohal tuleb arvestada, et praegu pensionikontol olevat rahasummat ei pruugi inimene kätte saada.

Teisest sambast laekuva summa suurust tuleb oodata vähemalt viis kuud, mil ükskord vastavalt seadusele osakud müüakse ning täpne summa kontole jõuab. Kõik sõltub sellest, milline olukord septembris turgudel valitseb ning millise hinnaga fondihaldur osakud maha müüa saab. Lisaks tuleb summalt tasuda tulumaks. Need, kel viis aastat pensionini või on juba pensioniealised, peavad välja võetavalt rahalt maksma 20 protsendi asemel tulumaksu poole vähem, 10 protsenti.

Avalduse esitamise aeg teisest sambast raha välja võtmiseks on jagatud kolme perioodi - 1. jaanuar kuni 31. märts; 1. aprill kuni 31. juuli; 1. august kuni 30. november - ning perioodist sõltub raha väljamaksmise aeg.

Raha makstakse välja viis kuud pärast avalduste perioodi lõppu ehk kui esitada avaldus perioodil, mis lõpeb 31. märtsiga, siis saab raha kätte septembris.

Pensionikeskus selgitab, et välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise pensionisambasse on kogutud ning sellelt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu.

Kättesaadava summa täpne suurus sõltub sellest, mis hinnaga saab fondihaldur pensionifondi osakud rahaks teha, ning see omakorda oleneb finantsturgude liikumistest.