Riigikogu hääletab lisaeelarve muudatusettepanekute üle uuel nädalal

Riigikogu istung kaugtööna. Saalis istub väga vähe riigikogu liikmeid. Foto: Madis Veltman

Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil sel aastal lisaeelarve eelnõule laekunud  muudatusettepanekuid ja otsustas nende üle hääletada esmaspäeval komisjoni istungil.

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul olid opositsioonierakondade tehtud paljud ettepanekud kaudselt või mitte üldse seotud lisaeelarvega püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Katteallikana nähti peamiselt valitsuse reservfondi vähendamist. «Rahanduskomisjon peab vajalikuks lisaeelarvega eraldada kiiresti eelkõige vahendid, mis on tarvis Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks piirangutest ja viirusest tulenevate kahjude leevendamisel,» ütles Savisaar.

Rahanduskomisjon otsustas muudatusettepanekute üle hääletamise jätta esmaspäevase komisjoni istungile, et kõik fraktsioonid saaksid oma seisukohad kujundada.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul tuleks lisaeelarvega astuda ka täiendavaid samme: «Laiemalt tuleks kasutusele võtta koroonaviiruse kiirtestid. Hetkel näeb valitsus nende kasutamist ette koolides, kuid nende kasutus võiks olla palju laialdasem,» ütles ta. Kiirtestide jaoks tuleks tema sõnul eraldada täiendavaid vahendeid, et inimesed saaksid nakatumisest varem teada.

«Oluline on toetada ka merendussektorit. Eelmine koalitsioon vabastas kuni käesoleva aasta 31. märtsini Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet ning suurendanud Eestit läbivaid kaubamahtusid. Kuna koroonakriis ei ole veel taandunud siis tuleks taotleda veeteetasudest vabastamise pikendamist septembrini,» leidis Kokk.

Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste maksmise jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega tänavuses riigieelarves ei oldud arvestatud.

Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6 protsenti SKTst.

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot ning eelnõu teine lugemine kavandati täiskogu 7. aprilli istungile.