/nginx/o/2021/02/23/13645605t1h209d.jpg)
Statistikaameti andmeil süüaks Eestis mune pea kaks korda rohkem kui neid toodetakse - iga teine söödud muna on importmuna kas Lätist, Poolast või näiteks Leedust.
Eestis süüakse mune kaks korda rohkem kui toodetakse
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis mullu pea 160 muna, mida on kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal tarbiti mune kokku pea 314 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.
Ameti analüütiku Ege Kirsi sõnul munatoodang küll aasta võrdluses suurenes, kuid jäi siiski oluliselt alla viimaste aastate tavapärastele mahtudele ning ei ole madalseisust taastunud. «Munade tarbimine ületas ligi kahekordselt toodangut ja iga teine söödud muna oli importmuna,» täiendas Kirs.
Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,1 miljonit kodulindu, kellest 96 protsenti olid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku ligi 160 miljonit ehk ligi 10 000 tonni mune.
Aastatel 2014–2018 püsis Eesti munatootmine 200 miljoni piirimail, 2019. aastal aga vähenes see eelkõige salmonelloosi tõttu järsult 154 miljonile ning ei ole siiani taastunud.
Mune toodetakse vähestes suurtes ettevõtetes, kes annavad põhilise osa toodangust ning mõjutavad suurimaid kasve ja kahanemisi. Munatootmine on viimase kümnendi jooksul vähenenud ka väiksemates majapidamistes, samuti põllumajanduslikes kodumajapidamistes.
Kaks aastat tagasi toimunud järsk vähenemine tootmises tõi kaasa munade impordi kasvu. Möödunud aastal tarbiti mune umbes 19 600 tonni, mis on samas neli protsenti vähem kui aasta varem. Pea kogu tarbimine on söögiks, sest haudemune Eestis praktiliselt enam ei toodeta.
Munatoodete import Eestisse vähenes ja oli 10 900 tonni. Sisseveost peaaegu kolmveerandi moodustasid tervel kujul munad. Koorega kanamunade impordist pärines ligi pool Lätist, kolmandik Poolast ja kümnendik Leedust. Munade eksport oli 1200 tonni, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja.
Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades on Eesti munadega isevarustatuse tase 51 protsenti.