Kütmata korter tühjendab naabri rahakotti

Tühjad korterite naabrid peavad hoolimata usinast kütmisest külmetama. Foto: Margus Ansu / Postimees

Rakveres elava vanaproua Meida Koka elamine on hoolimata kütmisest jahe, sest alumise korruse korter seisab juba mitu aastat tühjana. Nüüd tahab korteriühistute liit seadusemuudatusega sellise olukorra ära lõpetada.

«Hommikul pärast kütmist on toas 20 kraadi, aga õhtuks langeb temperatuur 15 kraadini,» rääkis Rakveres elav 81-aastane Meida Kokk. Tema kuuekümnendatel aastatel ehitatud ahjuküttega majas on kaheksast korterist kaks tühjad. Ka tema all asuv korter on pärast naabrite Soome kolimist juba paar aastat tühi seisnud. Naise sõnul kulub tal 37-ruutmeetrilise korteri kütmisele ühes talves umbes kümme ruumimeetrit puid, kui korra päevas kütta. «Nii palju ei jõua puid saada, et kaks korda päevas kütta,» tõdes vanaproua.

«Minu ümber olevast neljast korterist elatakse vaid ühes,» rääkis Pärnus ühes viie aasta eest valminud korrusmajas elav 44-aastane naine, kes oma nime äratrükkimist ei soovinud.

50 ruutmeetri suuruse keskküttel korteri küttearve oli detsembris pisut üle 24 euro. «Võrreldes nõukogudeaegsete majadega arve vist väga suur ei olegi, aga arvestades, et see on uus maja ja pidi olema väga ökonoomne, siis eeldasin, et see on veelgi väiksem,» sõnas naine. Ka on tema küttearved mitu korda suuremad kui naabritel. Nii näiteks oli mullu ühe tühjalt seisva naaberkorteri küttearve 100 krooni, temal aga 400 krooni.

Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva kinnitusel on selliseid kütmata kortereid üle Eesti ning tegu on aastatepikkuse probleemiga. «Korterid seisavad tühjana ja naaber peab ka seda kütma, sest soe läheb läbi vaheseina, ning sellega kaasnevad suured küttekulud,» rääkis Jõgeva. Eriti palju on selliseid probleemseid elamisi maakohtades, kus pärast katlamaja likvideerimist on korterid ümberehitatud elektriküttele.

Hetkel aga pole Jõgeva sõnul seadustes kirjas, mis temperatuur tuleb tagada tühjalt seisvas korteris. On vaid määratud, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik.

Kuna tegu on laialt levinud probleemiga, siis otsustas korteriühistute liit esitada vastava muudatuse korteriomandi ja -ühistu seadusse.

«Tegime ettepaneku, et korteris, mis on kas ahjuküttega või on eraldunud üldisest küttesüsteemist või kus on küttekulu jaoturitega süsteem, oleks tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ja ka majakonstruktsioone,» rääkis Jõgeva. Vastava temperatuuri määramine jäeti mehe sõnul asjatundjate hooleks. «Igasugustest uuringutest tuleneb, et see peaks olema vähemalt 16, 17 kraadi, siis ei hakka naaber korterit kütma» lisas Jõgeva.

Abi saab vaid kohtust

Praegu ei saa kütmata korteri naabrid aga Jõgeva kinnitusel suurt midagi ise ära teha. «Hetkel on ainus lahendus see, et ühistu ise sisemiselt reguleerib selle ära näiteks oma põhikirjas,» selgitas korteriühistute liidu esindaja. Kui põhikirjas on vastav punkt sees, aga seda ei täideta, siis võib pöörduda kohtusse, et nõuda põhikirja punktide täitmist. Ühtegi sellist kohtulugu aga Jõgeva ei tea.

Kütmata korteri kõige drastilisema näitena meenub Jõgevale juhtum Keilas, kus elektriküttega korteris oli lisaks kinnikeeratud küttele ka aken lahti jäetud ning naabrid avastasid selle alles siis, kui torud ära külmusid.

Pärnus Kooli 67 majas elatakse majahaldur Ilmar Kuke sõnul pidevalt pooltes korterites, ülejäänud on nn suvekorterid või käiakse seal nädalavahetustel. Selles majas on kodukorras kirjas, et korteris peab kütteperioodil olema toas vähemalt 15 kraadi sooja. «Meil võeti kunagi majakoosolekul vastu otsus, et need, kel oli kütte kinni keeratud, nende vahel jagati pool üldkütte summadest ja pärast seda on asi paranenud,» sõnas Kukk.

Justiitsministeeriumilt ei õnnestunud Postimehel korteriühistute liidu seadusmuutmise plaanile kommentaari saada.