Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uuring: pea kümnendik eestlastest on pidanud pandeemias kolmanda samba säästud kasutusele võtma

Copy
Säästud. Pilt on illustratiivne.
Säästud. Pilt on illustratiivne. Foto: Melissa Walker Horn/Unsplash.

SEB pensioniuuringu kohaselt on 9 protsenti Eesti elanikest Covid-19 pandeemia käigus raskete finantsolude tõttu pidanud kasutusele võtma oma kolmanda samba säästud.

«Hoolimata sellest, et väga paljudele inimestele on olnud koroona-aasta majanduslikult väga keeruline, on seni suudetud rahaasjadega enamjaolt hakkama saada,» ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas pressiteates. Lisaks neile, kes on kolmanda samba säästud kasutusele võtnud, on 15 protsenti peatanud või vähendanud sissemakseid oma täiendavasse pensioni kogumislahendusesse.  

Messimase sõnul on praegune olukord pannud paljusid mõistma, kui oluline on omada rahapuhvrit ajaks, mil sissetulekud vähenevad. «36 protsenti uuringus osalenutest, kes hetkel veel täiendavalt ei kogu, leidsid, et koroonapuhang on motiveerinud neid raha säästma. Siiski 25 protsenti vastanutest mainis, et olukord on vähendanud nende võimalusi raha täiendavaks kogumiseks,» lisas ta.

SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et teistes Baltimaades on tulnud inimestel reservide kallale minna sagedamini kui Eestis. Lätis ja Leedus on pidanud pikaajalised säästud kasutusele võtma vastavalt 16 ja 12 protsenti elanikest. Sissemaksed kogumislahendustesse on peatanud 17 protsenti Läti ja 15 protsenti Leedu inimestest.

Läti elanikest 26 protsenti vastas, et olukord on pannud neid mõtlema säästude olulisusele ning sama palju vastas, et kogumisvõimalused on kahanenud. Leedu elanikest 44 protsenti tunnistas kogumismotivatsiooni tõusu ning 35 protsenti nentis, et praegu täiendavalt koguda ei ole võimalik. 

SEB teeb pensionivalmiduse uuringut Baltikumi elanike seas kuuendat aastat järjest. Uuring selgitab välja Eesti elanike pensioniteadlikkust, usaldust pensionisüsteemi vastu, käitumislikku aspekti pensioniks valmistumisel ja kindlustunnet tuleviku osas. Uuringus osales Baltikumis kokku 1500 tööealist eraisikut.

Tagasi üles