Aiatarga soovitused taimede talviste ohtude vältimiseks

Kangastega kaetud taimed. Foto: aiatark.ee

Kui kahel viimasel talvel oli aedniku nuhtluseks ülemäärane lumi, mis oksi murdis, kuid samas hästi maapinda kaitses, siis nüüd oleme teises äärmuses, kirjutas aiatark Väino Eskla.

Mandri-Eestis on lund keskmiselt 10-25 sentimeetrit, läänerannikul ja saartel aga vaid 0-10 sentimeetrit. Seitsme päeva ennustus lubab pakase järk-järgulist tugevnemist sisemaal isegi 30 külmakraadini. Lumi aurub ka külmaga, sademeid pole aga lähima nädala jooksul ette näha.

Aiandusagronoomi sõnul satuvad seega paljudes kohtades ohtu nii taimejuured kui maapealsed osad. Kui algselt sadanud kohev lumi kattis taimi üsna ühtlase tiheda vaibana, siis nüüdseks on puutüvede ja põõsaokste ümber kohati tühemikke tekkinud. Südapäeval on paras aeg need lumeloopimisega täita.

«Lisaks lumekuhjamisele on viimane aeg ka õrnemate taimede maapealsed osad vammustesse mähkida. Selleks otstarbeks sobivad nii kohevalt seotud riided kui aiapoodidest saadavad pakasekangad,» soovitas Eskla.

Viljapuudest on pakasealdid eelkõige ploomi- maguskirsi- ja pirnipuud. «Eelmisel aastal soovitasin aina rohkem hakata neid kultuure põõsaspuudena kasvatama. Seekord saab sama soovitus taas kinnitust. Samuti saavad raske katsumuse osaliseks eelmistest talvedest osaliselt taastunud puud-põõsad,» lisas ta.

Talviseks ohuks puutüvedele on jänesed, keda nälg aina rohkem näpistama hakkab. Probleemi ennetamiseks on valida mitmed vahendid: okaspuuoksad, jõupaber, riideribad, spiraalsed tüvekaitsed. Tegelikult on pikk-kõrvad mõnes aias hambad juba puukoorde löönudki. Kellel tüved veel katmata – kiirustage.

«Püsiv 20-30 kraadine pakane tungib üsna kergesti ka keldrisse, kus sellest annab märku härmatise tekkimine välisseintele. Kui õues vaba lund jätkub, hoiab sooja selle kuhjamine keldri seinte vastu,» ütles aiatark ning lisas, et lumi tuleks lagedatelt kohtadelt kokku lükata ja taimede ümber kuhjata.