/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/07/22/3223101t1hd95b.jpg)
Olenemata toetavast õiguslikust ja poliitilisest raamistikust, esineb digiteenuste piiriülesel kasutamisel mitmeid takistusi, selgus Eesti digiriigi ekspertide läbiviidud rahvusvahelise uuringuga.
Uuring: digiteenuste piiriülesel kasutamisel on mitmed takistused
Eksperdid otsisid teiste seas vastust küsimusele, millised on digitaalse isikutuvastuse piiriülese kasutamise võimalused kaheksas Põhja- ja Balti riigis.
«Riikide vahel ilmnevad olulised erinevused selles, kuidas identiteeti rakendatakse ja sellest mõeldakse. Sellest tingituna on valmisolek pakkuda autentimist ja nõudmised autentimise turvalisusele riigiti väga erinevad,» tutvustas uuringu üht olulisemat järeldust Proud Engineers tehnoloogiajuht Andres Kütt.
Riikides on suured erinevused
Ehkki kõik analüüsi kaasatud Põhja- ja Balti riigid kohaldavad eIDAS määrust, mille eesmärk on lihtsustada piiriülest e-teenuste kasutamist, esinevad selle rakendamisel märkimisväärsed erinevused. «See, mida riigid peavad piisavaks, et isik saaks oma tahet elektroonilises keskkonnas väljendada, on väga erinev. On riike, kus piisab autentimisest, kuid samuti riike, kus on vajalik digiallkirja kasutamine,» sõnas Kütt.
Proud Engineers tegevjuht ja üks uuringu autor Laura Kask sõnas, et praegu on Põhja- ning Balti riikides digiteenuste piiriülese kasutamise maht väga väike. Samuti on vähe e-teenuseid, mida on võimalik piiriüleselt kasutada. Ta tõi välja, et riikidevaheliste kokkulepete sõlmimine piiriülese autentimise edendamiseks eeldab lisaks üksmeelele jõudmist tehnilistes ja protseduurilistes küsimustes ka kultuurilise tausta head tundmist.
«Kuigi eksisteerib õigusraamistik selleks, et Euroopa Liidu kodanikud saaksid end piiriüleselt digiteenuste kasutamiseks identifitseerida nagu koduriigis ning oma tahet elektroonilises keskkonnas väljendada, on vähe näiteid selle praktikas realiseerumise kohta,» ütles Kask.
Ühe silmapaistva eduloo üks osapool on Eesti. «Eesti ja Soome piiriülese digiretsepti teenus on ilmekas tõestus, kuidas mugav piiriülene autentimine aitab elu lihtsustada,» märkis Kask.
Inimeste ja teenuste vaba liikumine pälvib teemana rahvusvaheliselt üha suuremat tähelepanu. «Piiriülene töötamine, asukohast sõltumatu ettevõtlus ja õpiränne on globaalsed trendid. Riikide võimekus neile reageerida mõjutab aina suuremat hulka inimesi,» ütles Kask.
«Avatud maailmas on oluline, et inimesel oleks võimalik end teenuste kasutamiseks mugavalt autentida. Varem või hiljem kujuneb sellest hügieenifaktor,» sõnas Kask.
Ta lisas, et eksperdid nii era- kui ka avalikust sektorist ennustasid uuringu raames teostatud intervjuudes nõudluse kasvu piiriüleste digiteenuste kasutamiseks. Seda eeskätt valdkondades, mis on seotud hariduse, äritegevuse või töötamisega. «Avatud maailmas on oluline, et inimesel oleks võimalik end teenuste kasutamiseks mugavalt autentida. Varem või hiljem kujuneb sellest hügieenifaktor,» sõnas Kask.
Uuring valmis Põhjamaa Ministrite Nõukogu eestvedamisel ja selle tellija oli Norra digiagentuur Norwegian Digitalisation Agency. Uuring hõlmas kaheksat riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit ja Islandit. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade elektroonilisest identiteedist ja usaldusteenuste kasutatavusest riigisiseses ja piiriüleses suhtluses, samuti analüüsida õigusmaastikku ning teha ülevaade turuolukorrast. Uuring annab Põhjamaade Ministrite Nõukogule tervikpildi regioonis toimuvast ja võimaldab teha edasisi otsuseid piiriülese elektroonilise suhtluse parendamiseks.
Proud Engineers on digiühiskonna eksperdid, kelle igapäevatöö on nõustada digiarengu tegevusi nii Eestis kui välisriikides. Proud Engineers teeb koostööd nii avaliku kui erasektoriga ning on sõltumatu konsultatsioonifirma.