Ruth Oltjer: meil on vaja innovatsioonipresidenti

Ruth Oltjer. Foto: Egert Kamenik

Innovatsiooni ergutamiseks peaks meil olema innovatsioonipresident või -minister nagu Iisraelis, lausus Chemi-Pharmi asutaja Ruth Oltjer tööandjate aastakonverentsil.

Oltjer tõi välja, et meil on 250 ettevõtet, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega. «See ei ole 2500 ega 25 000, mis oleks normaalne,» lausus ta. Innovatsiooni eestkõneleja peaks Oltjeri sõnul olema valitsuseülene, keegi, kes annaks nõu valitsusele ja peaministrile. Võimaliku kandidaadina tõi ta välja Jaak Aaviksoo.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga on meil asjad tõesti kehvad ning kui ettevõtted seda vajadust ei teadvusta, väheneb nende konkurentsivõime, leidis Oltjer.

EASi rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede tõi välja, et meil on 16 000 ettevõtet, kes ekspordivad oma tooteid ning teenuseid ning kelle jaoks on konkurentsis püsimine väga oluline. «Ettevõtted, kes kriisi ajal ei panusta arendustegevusse, satuvad suure tõenäosusega väga keerulisse olukorda,» lausus Reede.

Miks aga ettevõtted teadus- ja arendustegevusega ei tegele? Peamiste põhjustena tuuakse Reede sõnul ettekäändeks, et firmadel ei ole inimest, kes sellega tegeleks, puudub kogemus ning kardetakse teadus- ning arendusasutustega koostööd teha.

Pelgusel on omakorda kaks põhjust. Esiteks ei usaldata neid asutusi ja kardetakse, et intellektuaalomand läheb kuskile rändama ning teiseks arvatakse, et teadusasutused ei ole suuteliselt piisavalt tempokalt tegutsema. «Ehk inimesed, kogemused ja usaldus on muutmist avajavad teemad,» lausus Reede.

Innovatsiooni teevad uued ettevõtted

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Veljo Otsason tõi välja, et innovatsiooniga tegelevad rohkem uued ettevõtted, kellel ei ole midagi kaotada ning kes on rohkem riskialtid.

Ta tõi näiteks Bolti, lisades, et ükski taksofirma ei oleks hakanud sellist asja tegema. «Tarvis oli alustavat ettevõtet,» kinnitas Otsason.

Ametnikud peaksid otsima võimalusi, mitte olema piduriks

Et asjad paremuse poole liiguks, on paneelis osalejate sõnul oluline, et meie ametnikud aitaksid ettevõtjatel uusi võimalusi leida, mitte kaikaid kodaratesse loopima.

«Oluline on, et ametnik ei vastaks mulle, et ei saa, vaid leiaks võimaluse, kuidas saab,» lausus Oltjer. Seda eriti Eesti-suguses väikeriigis.

Sellist julget pealehakkamist, et öelda: saagu või kehvem, aga teeme asja ära, seda ei ole.

Kaupo Reede hinnangul ei ole meie ametnikud silmaklappidega. Sest riigi areng on evolutusiooniline ning me kõik õpime pidevalt. Ta toonitas, et sageli unustatakse ära, et suuri otsuseid võtavad süteemis vastu poliitikud. Nii et ka EASi tegevusest rääkides tuleb silmas pidada, et asutus on poliitika elluviija.

Poliitkute seas on aga Reede kinnitusel vähe otsustusjulgust. «Tihtipeale kaalutakse liiga palju, et äkki läheb midagi nihu, äkki see ettevõte saab paremad võimalused kui teine. Sellist julget pealehakkamist, et öelda: saagu või kehvem, aga teeme asja ära, seda ei ole,» lausus Reede.