Tööandjate kutsel algatuse eestkõnelejaks asunud riigipea tõi konverentsi avakõnes eeskujuks Põhjamaade paarikümne aasta tagust panustamist teadus- ja arendustegevustesse. «Soome, Rootsi ja Taani on riigid, mis meile paljuski sarnanevad – väikesed vananeva rahvastiku ja ressursipiirangutega. Nad on vaieldamatult väikeste majandustena edukad ja Eesti inimeste peamiseks võrdlusbaasiks. Kui võtta võrdluseks aasta 1995, mil neis riikides elati umbes sama hästi, kui meie täna ning me kõik neid kadestasime, siis ulatusid nende riikide kulutused teadus-arendustegevusele 3%ni SKTst ja isegi üle selle,» tõi Kaljulaid oma kõnes välja.
«Meil muidugi juba on ettevõtteid, kus toodame tõesti ka uut tehnoloogiat, disainime maailma parimaid lumesahkasid näiteks. Või loome post-kvantum ID jaoks eeldusi. Aga neid päriselt oma leiutamisi on meil veel vähe, umbes 250 ettevõtet kogu Eestis, kes teadus- ja arendustegevuse kulusid raporteerivad,» ütles Kaljulaid. «Vaikselt küll liigume paremuse suunas – kes pääseb Euroopa Kosmoseagentuuris nina ukse vahele pistma, kes mujal – aga oma baasita on ka siin seda välise ressursi kasvu raske saavutada. Seega – teeme rohkem! Teeme lisaks 1% riigi poolt teadusesse veel 2% juurde erasektori poolt. Muud varianti jätkusuutlikku majandusarengut tagada ei ole,» ütles Kaljulaid.
«Usume, et Eestis on tegelikult rohkemgi ettevõtteid, kes investeerivad teadus-arendustegevusse, kui täna statistikast välja paistab. Samas riikliku koondnäitaja viimine 2%ni SKTst eeldab teadus-arendustegevusse panustavate ettevõtjate arvu mitmekordistumist. Meie huvi on võimalikult suurt osa neist kaasata, tunnustada ja õppida nende kogemusest,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.